3. nädal: viitamissüsteemid ja viitekirjete vormistamine

Lugemismaterjal on siin.
Ülesanded 

1. Koostage APA viitamissüsteemile vastavad viitekirjed järgmistele allikatele:
   
   * Vabalt valitud raamat teie raamaturiiulist.
   * Amazonis müügil olev raamat (viitekirje koostamisel kasutage Amazonis raamatu kohta avaldatud infot).
   * Vabalt valitud artikkel ajakirjast eLearning Papers.
   * Vabalt valitud konverentsiartikkel CMC 2008 konverentsilt.
   * Vabalt valitud ajaveebipostitus.
   * Vabalt valitud elektrooniline õppematerjal.
2. Parandage vead järgmises viitekirjes:
Väljataga T; Pata K; Laanpere M; Kaipainen M (2008) "Theoretical Framework of the iCampFolio – New Approach to Comparison and Selection of Systems and Tools for Learning Purposes". In: Proceedings of EC-TEL conference, LNCS. Springer.
3. Juhul kui teie õppeasutuses on välja töötatud kirjalike tööde vormistamise juhend, siis võrrelge selle juhendi viitekirjete vormistamise osa APA, MLA ja Chicago viitamisstiilidega. Millisele viitamisstiilile teie õppeasutuse juhend kõige lähemal on?

Endale lisaks

Nimi-aasta viitamissüsteemide korral on viited töö tekstis ümarsulgudes. Viide algab autori perekonnanimega, millele järgneb ilmumisaasta ja lehekülje number. Kasutatud kirjanduse loetelu järjestatud autorite perekonnanimede järgi. Numbriviitamissüsteemide puhul tuleb kasutatud kirjanduse loetelu koostada sellises järjekorras, nagu allikaid tekstis esinevad. Tekstis viidatakse kasutatud allikatele järjekorranumbri ja leheküljenumbriga.

APA viitamisüsteem: 

APA 6th ed (otselink PDF allalaadimiseks) - lühikokkuvõte Curtin University of Technology raamatukogu koduleheküljel

The Basics of APA Style - esitlus APA koduleheküljel

MLA viitamissüsteem:

MLA Formatting and Style Guide - lühikokkuvõte Purdue University koduleheküljel (valida vasakust menüüst viidatava allika tüüp)

Chicago viitamisüsteem:

Chicago Manual of Style - lühikokkuvõte Purdue University koduleheküljel (valida vasakust menüüst viidatava allika tüüp)

Abivahendid viitekirjete vormistamiseks

Son of Citation Machine (APA, MLA, Chicago, Turabian)

OttoBib (APA, MLA ja Chicago/Turabian viide raamatu ISBN numbri järgi)

KnightCite (APA, MLA ja Chicago)

Infokirjaoskuse minikursus: http://www.hot.ee/werro24/

2. nädal: folksonoomia ja ühisjärjehoidjatega tutvumine

Võtsin kohe aega ja tegelesin mitu tundi ühisjärjehoidjatega. Olin seda sammu seni kogu aeg edasi lükanud, aga nüüd enam ei pääsenud.
Tutvumine kahe järjehoidjaga: Delicious ja ?.
Olen Deliciouse konto loonud endale juba 2008. aasta märtsis, kuid kasutanud seni vähe. Tean selle häid külgi hästi ja soovitan ning õpetan selle kasutamist alati oma koolitatavatele, samuti jälgin tuttavate-kolleegide ülestähendusi.
Ilmselt oli asi mu laiskuses või enda kättevõtmatuses ja selles, et kasutan Safari brauserit ega viitsinud seetõttu uurida, kuidas seal seda mugavat kasutada. Täna otsisingi üles, kuidas Safarisse Deliciouse nuppu lisada. Uurisin mis uurisin, aga valmis sain. Ja kui nüüd ära ei unusta, hakkan usinalt kasutama. Olen seda muidugi sada korda lubanud :-)
Minu Delicious: http://delicious.com/pirta

Ülejäänud asjadega hakkasin tutvuma alt üles:
Diigo.com – meeldis. Regasin: http://www.diigo.com/user/pirta2. Tundub, et sinna sai ka teksti panna, mitte ainult linki, aga ma ei proovinud seda veel.
Blinklist.com – siin meeldis mulle see, et linke saab kataloogidesse jagada. Regasin: http://www.blinklist.com/pirta
Clipmarks – sellel sai spetsnuppu panna ainult Firefoxi ja IE brauserisse, sestap rohkem ei süvenenud, kuigi regasin sinna ka.
Faves.com – see täitsa meeldib. Regasin kasutajaks: http://faves.com/users/pirta ja panin ühe lingi. Veel ei oska aru saada, miks peaksin valima selle.
StumbleUpon – sellest ei oska ma midagi veel arvata. Regasin kasutajaks, aga ei oska midagi peale hakata, ma ei saa inglise keelest nii hästi aru, et miskit asjalikku seal teha.

Niisiis tutvusin kõigiga, aga pealiskaudselt.

Mida siis lõpuks valida? Seda ma küll ei oska praegu öelda.

2. nädal: folksonoomia ja ühisjärjehoidjad

Teise nädala ülesanded:
* tutvuda kahe sotsiaalse järjehoidjaga. Üks nendest võiks olla Delicious ja teine mõni selle konkurentidest,
* registreeruda Delicious ja ühe teise ühisjärjehoidja kasutajaks ja tutvuda mõlema keskkonna võimalustega,
* kirjutada oma ajaveebi sissekanne: võrrelda Delicious ja tema konkurendi võimalusi ja tuua välja oma eelistused.
(Selle kursusega seotud linkide jagamiseks võib kasutada märksõna viitamiskursus.)
Lugemismaterjal on siin.


Huvitav, missugune järjehoidja sobiks kõige paremini Macile?

• Diigo.com
• Blinklist.com
• Clipmarks
• Faves.com
• StumbleUpon

1. nädal: vastused viitamisküsimustele

Ülesanded viitamise kohta
1. Palu ühel oma kooli üliõpilasel ja ühel õppejõul oma sõnadega seletada, miks on viitamine oluline.
Meil on põhikool ja meie õpetajad vastasid nii:
* Viitamine on oluline, sest huvipakkuva teema puhul saan ise algmaterjaliga tutvuda ning juurde lugeda.
* Viitamine on oluline, sest kasutades teise inimese mõtet, on aus seda ka mainida. Vastasel korral on see peaaegu vargus.
* Iga kirjutis on kellegi intellektuaalne omand. Ilma viitamiseta võib nimetada seda varguseks, mis on karistatav.
* Oluline, et leitaks algallikad üles.
* Kindlasti oluline veel selleks, et ei arvataks, et kirjutaja ise kõik välja mõtles.
* Viitamine on oluline sellepärast, et mõnikord jääb tekst või seletus lisaselgituseta arusaamatuks ja vajalik on lisateave, kirjalikus tekstis tähendab see enamasti ka viidatava autori ja/või muu allika märkimist. Viitamise all võibki kitsamalt mõista just seda autorsuse märkimist, mis on väga oluline õiguslikust aspektist, aga hõlbustab ka suurema huvi tekkimisel konkreetse teema algallikate juurde pöördumist.
Meie kooli 9. kl õpilased vastasid nii:
* Siis saab teada, kust see materjal võetud on, kust see kirjutatud on.
* Muidu see, kes loeb, ei tea, kust kohast mingi lause või tsitaat on võetud.
* kuna lõpus on hea värske teada, millest lugesid. Muidu on juba meelest läinud.

2. Leia veebist üks korrektselt algallikatele viitav õppematerjal ja üks mittekorretselt viitav õppematerjal. Mis on mittekorrektselt viitava materjali puudused?
Tuulasin veebis päris kaua ega leidnudki korrektselt viidatud õppematerjali. Maksimaalselt viidati nii, nagu selles lühendamise esitluses. Teisel slaidil on ainult märge, et on kasutatud Annika Kilgi ja Viivi Maansoo õpikut “Keeleviit”, aga puuduvad muud andmed (väljaandmise aeg, koht, aasta jms). Esitluse autori kohta pole ka muud kui ainult nimi (ei ametit, aega ega muud).
Need ongi tüüpilised puudused.

3. Millised nõudmised sead Sa oma üliõpilastele kirjalike tööde vormistamiseks ja viitamiseks? Kas Sinu õppeasutuses on kehtestatud üldised tööde vormistamise ja viitamise nõuded?
Meil on kirjalike tööde vormistamise kord kooli kodulehel.

Puudusin videokonverentsilt

Kahjuks ei saanud videokonverentsil osaleda, sest koolitasin Tallinna koolide õpetajaid – rääkisime koostööprojektidest (DigiTiigri IX moodul).
Eelmisel e-kursusel ei õnnestunud mul ka kummalgi korral videoühenduses olla.

1. nädal

Esimese nädala ülesandeks on:
- oma ajaveebi loomine – loodud
- enesetutvustuse postitamine – uut veel pole
- nädala lugemismaterjaliga ja ülesannetega tutvumine ning selle põhjal sissekande tegemine
Kuna olen suhteliselt palju (tavaõpetaja kohta) uurinud autoriõigustega seonduvat, siis jagan veidike ka viitamist, aga selge on see, et siit kursuselt on mul kindlasti palju juurde õppida.
Kunagi töötasin kirjastuses, siis puutusin sealgi viidete vormistamisega kokku, ent sellest on aastaid mööda läinud.
Viimati viitasin ise, kui tegin Andrase lõputööd ja kirjutasin ühe artikli Haridusse, varsti tuleb selle teemaga tegeleda siis, kui hakkan tõesti üht õpikut kirjutama-koostama (kui ikka õnneks läheb).
Kümme käsku olid väga toredad!

Alustan uut e-kursust

Kursus "Töö allikatega, viitamine ja viidete haldamine e-õppes". 

Tutvustusest

See kursus toimub ajaveebipõhise kursusena, kus igal kursuslasel on oma ajaveeb. Nädala ülesande põhjal tehakse sissekanne oma ajaveebi, mida kursuse läbiviijad ja teised kursuslased kommenteerida saavad.

http://beta.wikiversity.org/wiki/Töö_allikatega,_viitamine_ja_viidete_haldamine_e-õppes