7. nädal: teadusartiklite andmebaaside kasutamine

Selle nädala kodutöö kahes versioonis:

• Need, kel on võimalik pääseda ligi teadusartiklite tasulistele andmebaasiteenustele (nt. TLÜ või TÜ raamatukogudes), võiksid kasutada EBSCO Host või ScienceDirect andmebaasi, leidmaks viis erinevat teadusartiklit teid isiklikult huvitaval uurimisteemal ajavahemikust 2000-2010. Kui teil puudub mingi konkreetne teid huvitav uurimisteema, siis võiksite otsida artikleid personaalsete õpikeskkondade teemal (“personal learning environments”, mitmest sõnast koosnev otsingufraas on hea panna jutumärkide vahele). Abi teenuste kasutamiseks leiate ülikooli raamatukogu veebilehelt.
• Need teie seast, kel puudub juurdepääs tasulistele andmebaasiteenustele, teeksid sama ülesande, kasutades tasuta teenuseid nagu Google Scholar ja CiteSeerX.

Postitage oma blogisse nii korrektsed viited leitud artiklitele kui ka lühike refleksioon otsingu protsessist, tekkinud probleemidest ja lahendustest.

Otsisin Google Scholarist: educational needs
1. Gathercole, S., &amp Pickering, S. Working memory deficits in children with special educational needs. British Journal of Special Education, 28(2), 89–97. Published Online: 6 Jan 2003. vaadatud http://www3.interscience.wiley.com/journal/118985395/abstract?CRETRY=1&SRETRY=0 (25.05.2010)
Siis avastasin, et võib ka eesti keelt kasutada ja otsisin erivajadused
2. Kukk, K. Õpetaja töö representatsioon 2008. aasta Postimehes ja Õpetajate Lehes. Bakalaurusetöö, Tartu 2009. Vaadatud http://74.125.155.132/scholar?q=cache:7iaJedoimewJ:scholar.google.com/+erivajadused+&hl=en&as_sdt=2000 (19.06.2010)
3. Mutso, I. Possibilities of Further Studies for Students of Special Education Schools in Vocationalschools in Estonia. Tallinn 2006. Vaadatud http://viitamiskursus.wordpress.com/2010/05/25/seitsmes-nadal-teadusartiklite-andmebaaside-kasutamine/ (19.06.2010)
Rohkem ei otsinud, sest ei olnud eriti palju materjale. Aga tean nüüd, kust võib otsida.

6. nädal: allikakriitika ja autoriõigused - praktiliselt

Ülesanded
Allikakriitiline lähenemine: tuua blogis välja mõni olukord, kus ise olen allika õigsuse hindamisel eksinud.
Allika õigsuse hindamisel ei ole ma vist eksinud, ma vist pole julgenudki kasutada midagi, mille õigsuses võiksin kahelda.
Autoriõigused:
a) leida avatud sisulitsentsiga illustratsioon, mis sobiks kasutamiseks viimase õppematerjali juures,

b) lisada oma ajaveebi illustratsiooni aadress ja korrektselt vormistatud viide illustratsioonile (viitamissüsteemi võib ise valida, näiteks APA),
aadress: http://commons.wikimedia.org/wiki/File:South_Estonian_language_area.jpg
viide: vaat sellega olen täitsa hädas. On mingi user Koryakov Yuri, kommentaariks on pandud, kus see pilt on avaldatud: Map of South Estonian language area. Made by en-user:Võrolang (Sulev Iva). Aga sealt ei nähtu autorit. Ja ma ei hakkagi uut pilti otsima, katsuks selle loo ära lahendada.


c) märkida, millise litsentsiga on illustratsioon avaldatud ning kas see seab mingeid nõudmisi sellele, mis litsentsiga peaksin oma õppematerjali avaldama.
Illustratsioon on avaldatud Creative Commons Attribution ShareAlike 3.0 litsentsiga. See lubab mul seda pilti jagada ja muuta, aga pean viitama ja jagama samasuguse või ühilduva litsentsiga.

6. nädal: allikakriitika ja autoriõigused

Kuuendal nädalal keskendume kahele teemale: esiteks allikakriitiline lähenemine ning teiseks autoriõigused ja avatud sisulitsentsid.
Materjal: http://viitamiskursus.wordpress.com/2010/05/18/kuues-nadal-allikakriitika-ja-autorioigused/
Allikakriitika on uurimismeetod, mille eesmärgiks on hinnata allika usaldusväärsust kasutamiskõlblikkust.
Vikipeedia toob Skandinaavia ajaloolaste Olden-Jørgenseni ja Thuréni põhjal välja järgmised allikakriitilise lähenemise põhimõtted:

• Inimeste poolt loodud allikad võivad olla reliktid e. jäänused (näiteks sõrmejälg) või narratiivid e. jutustused (näiteks kiri). Reliktid on rohkem usaldusväärsed allikad kui narratiivid.
• Allikas võib olla võltsitud või rikutud, kindlad tõendid allika originaalsuse kohta tõstavad selle usaldusväärsust.
• Mida lähemal on allikas sündmusele, mida selle abil kirjeldada soovitakse, seda enam võib allikat usaldada.
• Esmased allikad, mis põhinevad originaalinfol, on usaldusväärsemad kui teisesed allikad, mis põhinevad algallikatel. Teisesed allikad on omakorda usaldusväärsemad kui kolmandased allikad jne.
• Kui mitmed teineteisest sõltumatud allikad sisaldavad sama infot, tõstab see info usaldusväärsust.
• Allika tendentslikkus on selle motivatsioon pakkuda kallutatud infot. Tendentslike allikate kasutamist tuleb vältida või tasandada ka teisele poolele kallutatud allikate kasutamisega.
• Kui on võimalik näidata, et tunnistajal või allikal puudub motivatsioon tendentsliku info edastamiseks, tõstab see allika usaldusväärsust.

Interneti-vanasõna: Internetis ei tea keegi, et sa oled koer. Sellega viidatakse veebikeskkonnas levinud anonüümsuse kuritarvitamisele ja identiteedivargustele. Seega, isegi kui Internetis avaldatud tekstil on juures autori nimi, tasuks kriitiliselt hinnata selle teksti vastavust märgitud autori teiste tekstide ja seisukohavõttudega.

Autoriõiguste ja avatud sisulitsentsidega olen varem juba tutvunud ja nüüd õpetan neid ka teistele, olen koostanud ja avaldanud matejale, viimati tegin just LeMilli selleteemalise kogumiku. Aga alati on midagi juurde õppida või veel rohkem selgeks saada.

4. nädal: viidete haldamise vahendid - praktiliselt

Selle nädala ülesanded:

• Paigalda enda arvutile 1 viidete haldamise programm ning tutvu selle võimalustega.
• Registreeru 1 veebipõhise viidete haldamise keskkonna kasutajaks ning tutvu nende võimalustega.
• Kirjuta ajaveebi sissekanne, milles kirjeldad enda kogemusi katsetatud vahenditega ning tood välja enda eelistused.

Laadisin endale Mendeley ja ka registreerusin Mendeleysse: http://www.mendeley.com/profiles/piret-joalaid/

Hakkasin päris usinasti proovima ja tundub, et sobib täitsa. Muidugi eelistaksin eestikeelset juhendit, seda mõeldes ka oma koolitatavate peale, kes ei oska sageli niigi palju ingliskat kui mina.
Sellega seoses tekkis küsimus, kuhu sisestada oma raamatud, kas ehk ka Mendeleysse? Proovisin kunagi BookHunterit, aga see kustutas ükskord mu andmed kõik ära ja rohkem ei proovinud. Praegu on mu raamatute nimekiri sisestatud Google Docsi, nii saan kas või raamatupoes vaadata, mis juba on olemas ja mis mitte. 
Muid variante ei proovinudki seekord.
Üle-eelmisest nädalast kasutan ka Diigot rohkem, ju on pakutuist mulle parim.

4. nädal: viidete haldamise vahendid

Lugemismaterjal: http://lemill.net/content/webpages/viidete-haldamise-vahendid
Ülesanded:
paigaldada oma arvutile üks viidete haldamise tarkvara (Mendeley, Zotero, …) ning liituda ühe veebipõhise keskkonnaga, mis võimaldab veebiviiteid hallata (Mendeley, CiteULike, …). Seejärel kirjutada oma katsetuste põhjal ajaveebisissekanne, tuues välja proovitud vahendite head ja vead.
Lugemismaterjalist:
Kõik teadustekstidega kokku puutuvad inimesed jõuavad varem või hiljem olukorrani, kus suurt hulka allikaid on vaja kuidagiviisi hallata. Ühe artikli või töö kirjutamisel võib koguda viited dokumendi lõppu, kuid suure viidete hulga korral selline lahendus enam hästi ei toimi. Enne vastavate arvutiprogrammide olemasolu kasutati viidete haldamiseks sageli raamatukogude eeskujul kataloogikaarte.

3. nädal: viitamissüsteemid ja viitekirjete vormistamine – praktiliselt

Ülesanded - paras pähkel
1. APA viitamissüsteemile vastavad viitekirjed järgmistele allikatele: 

• Vabalt valitud raamat: Hanko, U. & Liiv, G. (1998). English-Estonian Dictionary of Idioms. Tallinn: Valgus. Mulle ei meeldi &-märk vahel ja et pealkiri on kursiivis, eesti k kirjutatakse pealkirjad muidu jutumärkidesse.
• Amazonis müügil olev raamat: Wolcott, H, F. (2009). Writing Up Qualitative research. Sage Publications. (Vt siit) Linna ei osanud välja lugeda.
• Vabalt valitud artikkel ajakirjast eLearning Papers: Torrisi, G. &  Piangerelli, S. (2010, April 23). How new technologies can help with 'invisible disabilities'. eLearning Papers, 19 (Vt siit) Lk-numbreid ei osanud leida ja tundus, et artiklil käib kursiivis hoopis väljaande nimi, mitte artikli pealkiri. DOI-d ei osanud ka leida.
• Vabalt valitud konverentsiartikkel CMC 2008 konverentsilt: Austin, V. D. (2008) Visualing grammar. In Third International Conference on Concept Mapping Tallinn, Estonia & Helsinki, Finland. Sellega jäin lootusetult hätta, ehk ka seetõttu, et mu inglise keel pole eriti kiita.
• Vabalt valitud ajaveebipostitus: Sild, M. (2010, Mai 1). Kogu tõde sõnapilvedest. Retrieved from  http://iktkeeleope.blogspot.com/2010/05/kogu-tode-sonapilvedest.html (1.05.2010) Eestikeelne postitus, aga kasutasin ingliskeelset viitamist? Hm.
• Vabalt valitud elektrooniline õppematerjal: Porkon, I. (2009). Lehte Hainsalu, veebileht. URL:  http://lhainsalu.weebly.com/index.html (1.05.2010)

2. Parandasin vead järgmises viitekirjes:
Väljataga, T., Pata, K., Laanpere, M., Kaipainen, M. (2008). Theoretical Framework of the iCampFolio – New Approach to Comparison and Selection of Systems and Tools for Learning Purposes. In Proceedings of EC-TEL conference. LNCS: Springer. Ma ei saa suurt midagi aru peale autorite ja pealkirja, ülejäänuga olen ummikus. Springer on mingi veebileht vist? 
3. Juhul kui teie õppeasutuses on välja töötatud kirjalike tööde vormistamise juhend, siis võrrelge selle juhendi viitekirjete vormistamise osa APA, MLA ja Chicago viitamisstiilidega. Millisele viitamisstiilile teie õppeasutuse juhend kõige lähemal on?
APA stiil tundub kõige võõram, MLA ja Chicago on justkui sarnased ja tuttavamad: 
APA – Perenimi, E. (aasta). Pealkiri. Avaldamiskoht: Kirjastus.
MLA – Perenimi, Eesnimi. Pealkiri. Avaldamiskoht: Kirjastus, aasta. Liik?
Chicago – Perenimi, Eesnimi. Pealkiri. Avaldamiskoht: Kirjastus, aasta.
Aga tegelikult tahaksin hoopis mingit eestipärast juhendit, sest mul on rohkem eestikeelsete asjadega tegemist.
Meie koolis on tagasihoidlikud nõudmised, sest ka tööd on tagasihoidlikud (tasandusklassid): 

• Kasutatud kirjanduse loetelus esitatakse teose autor, pealkiri ja ilmumisaasta. Internetist võetud materjali puhul link.
• Kirjeid ei nummerdata, esitatakse tähestikjärjestuses.

Kokkuvõtteks jäi see asi mulle üsna segaseks, kuigi tegelesin sellega peaaegu pool päeva.