“Online veebiaadressi (URL) skannerid” (http://www.arvutikaitse.ee/online-veebiaadressi-url-skannerid/)
Uue põlvkonna pahalased on väga osavalt peidetud veebilehtede aktiivsisusse ja jäävad kasutajale täiesti märkamatuks. Sageli piisab ühest hiireklikist, kui juba alustatakse arvuti nakatamist pahavarasse. Samuti saabub postkastidesse kirju, millesse on lisatud lingina veebilehe aadress, millele ettevaatamatult klikates suunatakse ohver andmepüügi- ehk phishing saitidele. Veel sagedamini jagatakse suhtlusvõrgustikes, foorumites või suhtlusprogrammides veebiaadresside linke, mida pakutakse sõpradele-tuttavatele vaatamiseks. Kunagi ei saa kindel olla, et just nendele linkidele klikates ei satuta pahavarasse nakatatud saitidele. Sellepärast tuleks alati enne veebilehe külastamist kahtlustäratavad ja tundmatud lingid igaks juhuks üle kontrollida veebipõhiste URL-skanneritega. Lisatud on pikk nimekiri.
LinkScanner® Online –  http://linkscanner.explabs.com/linkscanner/default.aspx – tuvastab pahatahtliku või kahtlase sisuga veebilehti .
ScanThis – http://scanthis.net/ – tasuta faili ja veebiaadressi skanner, mis põhineb Clam AV viirusetõrjel
Garyshood Virus Scanner -Â http://www.garyshood.com/virus/ -Â faili- ja URL skanner, põhineb F-PROT, AntiVir, BitDefender, AVG, ClamAV viirusetõrjetel.
NoVirusThanks Scan Web Address – http://scanner.novirusthanks.org/ -on nii faili- kui ULR -skanner, mille abil analüüsitakse failide ja veebilehede sisu.
NoVirusThanks Scan Websites for iFrames – http://www.novirusthanks.org/services/scan-websites-for-iframes/ – võimaldab leida veebilehtedelt varjatud ja pahatahtlikke iFrame koode.
GRED - http://www.gred.jp/ – aitab veenduda, kas sait on ohutu või ohtlik.
FortiGuard Web Filtering – http://www.fortiguard.com/webfiltering/webfiltering.html – teatab veebilehtedest, mis võivad sisaldada kõikvõimalikku kahjulikku sisu ja jagab need sobivasse kategooriasse – õngitsemislehed, õelvarasse nakatatud lehed jne.
Unmask Parasites – http://www.unmaskparasites.com/ – kräkkerid kasutavad sageli ära blogide, foorumite, pildigaleriide jne turvahaavatuvusi,  nakatades neid parasiitidega. Otsib lehtedelt pahatahtlikku sisu.
vURL Online – http://vurl.mysteryfcm.co.uk/ -Â peamiselt aitab tuvastada, kas kontrollitav veebisait pole kantud pahategude eest musta nimekirja.
Trend Micro Web Reputation Query – Online System – http://reclassify.wrs.trendmicro.com/ – kontrollib veebilehtede mainet, et kas kontrollitavat aadressi pole lisatud kuritahtlike lehtede nimistusse.
PhishTank – http://www.phishtank.com/ – kontrollib, kas ehk veebilehed pole mitte andmepüügi kahtlusega lisatud musta nimekirja.
McAfee Single URL Check – http://www.trustedsource.org/en/feedback/url?action=checksingle – otsib oma andmebaasidest, millisesse kategooriasse on otsitav veebileht määratud.
Finjan URL Analysis – http://www.finjan.com/Content.aspx?id=574 – analüüsib veebilehtede sisu
Norton Safe Web – http://safeweb.norton.com/ – küsimus: kas otsitav veebisait on turvaline?
Anubis: Analyzing Unknown Binaries – http://anubis.iseclab.org/ -faili ja URL-skanner, analüüsib veebilehti, leidmaks pahavara. Meeletult aeglane analüüsimine, aga põhjalik.
AVG Online Web Page Scanner – http://www.avg.com.au/resources/web-page-scanner/ – kontrollib, kas veebilehed võivad sisaldada peidetud pahavara
Dr.Web Link Scanner – http://vms.drweb.com/online/?lng=en – lehel on nii faili kui URL-skanner
Online Link Scan – http://onlinelinkscan.com/
Wepawet -Â http://wepawet.cs.ucsb.edu/index.php – püüab avastada veebipõhist õelvara.
Allthreats Network Traffic Scan – http://www.allthreats.com/index.pl – viirusetõrjemoodulite Avira Antivir ja BitDefender abil analüüsib võimalikke pahavarasse nakatatud veebilehti .
Prevx FTP Scanner – http://www.prevx.com/ftplogons.asp -kontrollib pahatahtlikke FTP aadresse.
Dasient Web Anti-Malware – http://dasient.com/ – analüüsib veebilehti, et avastada neist pahavara. Lehel väidetakse, et veebilehtede nakatumine pahavarasse on võtnud epideemia mõõtmed. Kontrollimine nõuab paraku põhjalikku registreerimist.
“Ehe näide andmepüügist ehk phishing´ust” (http://www.arvutikaitse.ee/ehe-naide-andmepuugist-ehk-phishing%C2%B4ust/)
Saadetakse kirju, milles palutakse täpsustada oma kontoandmeid, lisatakse viisakalt ka kontoomaniku nimi koos postkasti aadressiga (nimi@hotmail.com), et kirja saaja teaks kindlalt, et selle abil suunatakse ta spetsiaalselt just tema enda kontole. Lingi ees olev võrguprotokoll HTTPS kinnitab, et tegu on täiesti turvalise ühendusega, millele mitte keegi kolmas ligi ei pääse.
Peab teadma, kuidas turvaliselt e-posti lugeda: ei tohi vajutada kunagi mõtlematult kirjades viidatud linkidele, eriti veel sellistele, milles küsitakse privaatsete isikuandmete sisestamist, vaid tuleb see petukiri kohe ära kustutada.
Selliseid petulinke on imelihtne teha. Seega, e-kirjades või suhtlusportaalides, foorumites või suhtlemisprogrammides (MSN, Skype jne) saadetavad lingid ei pruugi alati olla need, millele nad viitavad!
Phishing-saidid võivad lisaks tavalisele andmepüügi vargusele olla ka nakatatud kõikvõimalikku kurivarasse, mis laaditakse märkamatult ohvri arvutisse.
Ka mina polnud veel teadvustanud, et iPhone salvestab perioodiliselt mu asukoha ning säilitab neid andmeid failis, mis kopeeritakse automaatselt nii arvutisse kui ka uude telefoni. Väidetavalt saadetakse asukoht kaks korda päevas ka Apple’ile, kusjuures iTunes’i kasutustingimustega nõustudes olen selleks ise Apple’ile loa andnud.
Nii saavad iPhone’i omaniku liikumistest ülevaate ka armukadedad elukaaslased, võimuesindajad ning muidu pahatahtlikud inimesed, kelle valdusse telefon peaks sattuma.
Esialgu pole teada, mis põhjusel või millisele tulevasele rakendusele mõeldes asukoha andmeid salvestatakse. Samuti ei ole päris selge, kuidas neist andmetest lahti saada, sest andmefailist tehakse automaatsed varukoopiad kõikidesse seadmetesse, millega oma telefoni sünkroniseeritakse.
Lihtsalt lahe dialoog. Ja moraal: ärge lisage võõraid endale kontaktilisti/sõbraks, aga kui seda teete, blokeerige nad kohe ja ilma igasuguse valehäbita, kui teile hakatakse veidrat juttu ajama.
