Arvutikaitse.ee artiklitest

“Online veebiaadressi (URL) skannerid” (http://www.arvutikaitse.ee/online-veebiaadressi-url-skannerid/)

Uue põlvkonna pahalased on väga osavalt peidetud veebilehtede aktiivsisusse ja jäävad kasutajale täiesti märkamatuks. Sageli piisab ühest hiireklikist, kui juba alustatakse arvuti nakatamist pahavarasse. Samuti saabub postkastidesse kirju, millesse on lisatud lingina veebilehe aadress, millele ettevaatamatult klikates suunatakse ohver andmepüügi- ehk phishing saitidele. Veel sagedamini jagatakse suhtlusvõrgustikes, foorumites või suhtlusprogrammides veebiaadresside linke, mida pakutakse sõpradele-tuttavatele vaatamiseks. Kunagi ei saa kindel olla, et just nendele linkidele klikates ei satuta pahavarasse nakatatud saitidele. Sellepärast tuleks alati enne veebilehe külastamist kahtlustäratavad ja tundmatud lingid igaks juhuks üle kontrollida veebipõhiste URL-skanneritega. Lisatud on pikk nimekiri.

LinkScanner® Online –  http://linkscanner.explabs.com/linkscanner/default.aspx – tuvastab pahatahtliku või kahtlase sisuga veebilehti .

ScanThis – http://scanthis.net/ – tasuta faili ja veebiaadressi skanner, mis põhineb Clam AV viirusetõrjel

Garyshood Virus Scanner -  http://www.garyshood.com/virus/ -  faili- ja URL skanner, põhineb F-PROT, AntiVir, BitDefender, AVG, ClamAV viirusetõrjetel.

NoVirusThanks Scan Web Address – http://scanner.novirusthanks.org/ -on nii faili- kui ULR -skanner, mille abil analüüsitakse failide ja veebilehede sisu.

NoVirusThanks Scan Websites for iFrames – http://www.novirusthanks.org/services/scan-websites-for-iframes/ – võimaldab leida veebilehtedelt varjatud ja pahatahtlikke iFrame koode.

GRED - http://www.gred.jp/ – aitab veenduda, kas sait on ohutu või ohtlik.

FortiGuard Web Filtering – http://www.fortiguard.com/webfiltering/webfiltering.html – teatab veebilehtedest, mis võivad sisaldada kõikvõimalikku kahjulikku sisu ja jagab need sobivasse kategooriasse – õngitsemislehed, õelvarasse nakatatud lehed jne.

Unmask Parasites – http://www.unmaskparasites.com/ – kräkkerid kasutavad sageli ära blogide, foorumite, pildigaleriide jne turvahaavatuvusi,  nakatades neid parasiitidega.  Otsib lehtedelt pahatahtlikku sisu.

vURL Online – http://vurl.mysteryfcm.co.uk/ -  peamiselt aitab tuvastada, kas kontrollitav veebisait pole kantud pahategude eest musta nimekirja.

Trend Micro Web Reputation Query – Online System – http://reclassify.wrs.trendmicro.com/ – kontrollib veebilehtede mainet, et kas kontrollitavat aadressi pole lisatud kuritahtlike lehtede nimistusse.

PhishTank – http://www.phishtank.com/ – kontrollib, kas ehk veebilehed pole mitte andmepüügi kahtlusega lisatud musta nimekirja.

McAfee Single URL Check – http://www.trustedsource.org/en/feedback/url?action=checksingle – otsib oma andmebaasidest, millisesse kategooriasse on otsitav veebileht määratud.

Finjan URL Analysis – http://www.finjan.com/Content.aspx?id=574 – analüüsib veebilehtede sisu

Norton Safe Web – http://safeweb.norton.com/ – küsimus: kas otsitav veebisait on turvaline?

Anubis: Analyzing Unknown Binaries – http://anubis.iseclab.org/ -faili ja URL-skanner,  analüüsib veebilehti, leidmaks pahavara. Meeletult aeglane analüüsimine, aga põhjalik.

AVG Online Web Page Scanner – http://www.avg.com.au/resources/web-page-scanner/ – kontrollib, kas veebilehed võivad sisaldada peidetud pahavara

Dr.Web Link Scanner – http://vms.drweb.com/online/?lng=en – lehel on nii faili kui URL-skanner

Online Link Scan – http://onlinelinkscan.com/

Wepawet -  http://wepawet.cs.ucsb.edu/index.php – püüab avastada veebipõhist õelvara.

Allthreats Network Traffic Scan – http://www.allthreats.com/index.pl – viirusetõrjemoodulite Avira Antivir ja BitDefender abil analüüsib võimalikke pahavarasse nakatatud veebilehti .

Prevx FTP Scanner – http://www.prevx.com/ftplogons.asp -kontrollib pahatahtlikke FTP aadresse.

Dasient Web Anti-Malware – http://dasient.com/ – analüüsib veebilehti, et avastada neist pahavara. Lehel väidetakse, et veebilehtede nakatumine pahavarasse on võtnud epideemia mõõtmed. Kontrollimine nõuab paraku põhjalikku registreerimist.

“Ehe näide andmepüügist ehk phishing´ust” (http://www.arvutikaitse.ee/ehe-naide-andmepuugist-ehk-phishing%C2%B4ust/)

Saadetakse kirju, milles palutakse täpsustada oma kontoandmeid, lisatakse viisakalt ka kontoomaniku nimi koos postkasti aadressiga (nimi@hotmail.com), et kirja saaja teaks kindlalt, et selle abil suunatakse ta spetsiaalselt just tema enda kontole. Lingi ees olev võrguprotokoll HTTPS kinnitab, et tegu on täiesti turvalise ühendusega, millele mitte keegi kolmas ligi ei pääse.

Peab teadma, kuidas turvaliselt e-posti lugeda: ei tohi vajutada kunagi mõtlematult kirjades viidatud linkidele, eriti veel sellistele, milles küsitakse privaatsete isikuandmete sisestamist, vaid tuleb see petukiri kohe ära kustutada.

Selliseid petulinke on imelihtne teha. Seega, e-kirjades või suhtlusportaalides, foorumites või suhtlemisprogrammides (MSN, Skype jne) saadetavad lingid ei pruugi alati olla need, millele nad viitavad!

Phishing-saidid võivad lisaks tavalisele andmepüügi vargusele olla ka nakatatud kõikvõimalikku kurivarasse, mis laaditakse märkamatult ohvri arvutisse.

“iPhone mäletab, kus te käisite!” (http://www.arvutikaitse.ee/iphone-maletab-kus-te-kaisite/)

Ka mina polnud veel teadvustanud, et iPhone salvestab perioodiliselt mu asukoha ning säilitab neid andmeid failis, mis kopeeritakse automaatselt nii arvutisse kui ka uude telefoni. Väidetavalt saadetakse asukoht kaks korda päevas ka Apple’ile, kusjuures iTunes’i kasutustingimustega nõustudes olen selleks ise Apple’ile loa andnud.

Nii saavad iPhone’i omaniku liikumistest ülevaate ka armukadedad elukaaslased, võimuesindajad ning muidu pahatahtlikud inimesed, kelle valdusse telefon peaks sattuma.

Esialgu pole teada, mis põhjusel või millisele tulevasele rakendusele mõeldes asukoha andmeid salvestatakse. Samuti ei ole päris selge, kuidas neist andmetest lahti saada, sest andmefailist tehakse automaatsed varukoopiad kõikidesse seadmetesse, millega oma telefoni sünkroniseeritakse.

“Vestlus Messengeri robotiga” (http://www.arvutikaitse.ee/vestlus-messengeri-robotiga/)

Lihtsalt lahe dialoog. Ja moraal: ärge lisage võõraid endale kontaktilisti/sõbraks, aga kui seda teete, blokeerige nad kohe ja ilma igasuguse valehäbita, kui teile hakatakse veidrat juttu ajama.

Digipildid koolielus, 4. nädal: ülesanded

Ülesanded:

1. Tutvuge autoriõiguste ja Creative Commons'i esitlustega.
2. Lisage Flickr keskkonnas oma piltidelel CC listents.
3. Otsige Flickr keskkonnast ühe enda poolt valitud teema kohta ja oma ainest lähtuvalt pilte ning lisage need oma lemmikutesse.
4. Mõelge, mida soovite õpilastega tegema hakata.
5. Täitke ära tagasisideküsitlus https://spreadsheets1.google.com/viewform?formkey=dGo3Sy1HVUNpeFN4U3lmRjc1cTQyTUE6MA

Digipildid koolielus, 3. nädal: pilditöötlusprogrammid

Pilditöötlusprogrammid veebis

Lisaks Picnikule on veel terve hulk veebipõhiseid programme, millega pilte töödelda. Tihti võib juhtuda nii, et tahate ise või õpilastega pilti töödelda ja paraku just sellel hetkel teie lemmikprogramm ei tööta. Siis tulevad appi teised programmid ning töö saab tehtud.
Ülesanne
1. Valige üks veebipõhine programm ja katsetage seda.

• http://www.pizap.com/ – pole vaja regada, muidu lihtne, aga liiga palju reklaami.

• http://www.photofiddle.com/ondes.html
• http://www.phixr.com/ – see meeldis hästi, vahvaid asju sai teha, ei pea registreerima

• http://fotoflexer.com/
• http://www.lunapic.com/editor/
• http://www.drpic.com/
• http://www.splashup.com/
• http://pixenate.com/
• http://www.pixer.us/ – ei jätnud head muljet, undo-klahv ei toiminud alati, polnud palju võimalusi, liiga palju klikke tuli teha 

Vilets efekt

• http://www.sumopaint.com/home/
• jne

2. Kirjutage kommentaaridesse lühidalt oma katsetuste tulemused. Kas programm meeldis? Kas oli lihtne või keeruline? Programmi plussid ja miinused.
LISA
Vana lemmik on tuxpi, mõned näited: http://piretitiigritele.blogspot.com/search/label/Tuxpi
Veel üks keskkond: PicJoke – see on isegi eestikeelne, kuigi see pole korralik eesti keel.

Digipildid koolielus, 3. nädal: ülesanded

 Ülesanded:

1. Tutvuge esitlusega "Mõisted pilditöötluses" ja sooritage test.
2. Töödelge programmiga Picnik pilti lähtudes ühest allaolevast ülesandest ja avaldage pilt Flickr'is

• Looge sobiva värvigammaga taust oma PowerPoint esitlusele.
• Fotost maal.
• Tekst fotol (kas mõni reegel või luuletus või ...)

3. Katsetage mõnda veebipõhist pilditöötlusprogrammi.

4. Täitke tagasisideankeet https://spreadsheets.google.com/viewform?formkey=dGU4bmp1MWhNYTlsRHp3RUdsZ3BDdGc6MA#gid=0

Digipildid koolielus, 2. nädal: Flickr

Flickr

1. Looge endale konto Flickr keskkonda http://www.flickr.com/. – tehtud
2. Ühinega grupiga "Digipildid Koolielus 1" – tehtud
3. Laadige oma koduse tööna tehtud pildid Flickr keskkonda ja lisage lühike kommentaar. Kui soovite pilte grupiga jagada, valige Actions - Add to a Group.
4. Kommenteerige kursusekaaslaste pilte. – tehtud
Juhendid: http://koolielu.ee/pg/tools/read/54987

Digipildid koolielus, 2. nädal: pildistmise põhitõed

Ingrid Maadvere:

Digipildid koolielus, 2. nädal: ülesanded

Ülesanded:

1. Tutvumine pildistamise põhitõdedega - tehtud
2. Flickr keskkonnas konto loomine - tehtud
3. Flickr keskkonnas grupiga ühinemine - tehtud
4. Flickr keskkonda fotode üleslaadimine. Vähemalt 3 fotot, mis vastavad mõnele allolevale teemale.

• Huvitavast vaatenurgast pilt
• Mäng silmapiiriga (kuldlõige)
• Huvitav pilt vastu valgust
• Kolmandikureeglist lähtudes
• Tausta jõud
• Jäta ruumi vaatamiseks

1. Flickr keskkonnas fotode kommenteerimine. Kui fotod on jagatud grupiga (Actions - Add to a Group), on neid näha Group Pool'is. Teisi liikmete fotosid näete, kui lähete grupi liikmete lehekülgedele.
2. Tagasiside täitmine https://spreadsheets.google.com/viewform?formkey=dDZ5cnZ1R04tRUI5UDBLdVdDNTI5MlE6MA

Digipildid koolielus, 1. nädal

Kogu kursus käib tegelikult Koolielus, aga et mul läks seal salvestamisega alguses pahasti, panin oma tekstid ka siia kirja

Tutvustus

Tere! Olen Piret Joalaid, Tallinna Sikupilli Keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning TH koolitaja.

Pildistama hakkasin juba lapsepõlves, siis olid Smena ja Kiiev ja Zenit jt. Kodus ka ilmutati pilte. Siis tuli Kodaki seebikarp. Kui tulid diapositiivid, hakkasin neid tegema (nüüd on need arvutisse skannitud). Digifotosid teen juba päris palju aastaid.

Kunstilist poolt ei oska vaadata, pigem jäädvustan lihtsalt inimesi-sündmusi. Töödelnud olen iPhoto ja Picnikuga, Gimpi ei tunne, olen kasutanud Picasat ja Flickrit (litsentse pole jõudnud panna).

Meeldib väga vaadata teiste fotosid.

Tahaksin teada, kuidas saab võimalikult palju pilte korraga töödelda (vähendada ja signeerida), sest tahan ürituste fotod ka teistele vaatamiseks avaldada. Ja kõike muudki, sest vahel tuleb pilditöötlust ka teistele õpetada.

Virtuaalne fotonäitus

Huvitav valik. Meeldisid eriti Birgy Lorenzi "Šveits 2009 – Kevadised puud, taustapaber" (just muster, voolavus, liikumine, huvitav vaatenurk, nagu ta ise ütleb), Anete Pelmase Zenitiga tehtud foto (värvidemäng, laialivalgunud vikerkaar), Kristjan Salumi "Robinson Crusoe’s Dream" (ei meeldi, et pealkiri on ingl k, aga pealkiri annab juurde küll) ning Kristjan Salumi "Raharaisk?" (näoilmete ja kehahoiakute tabamine).

Riistvara

Firma: Sanyo

Mudel: Xacti VPC S60 EX

Pikslid: 6,0 megapikslit

Suum: S60 optical 3 x zoom

Aku: 2 x AA NiMH HR6

Välk: sisse ehitatud

LCD ekraan: 2.5-tolline TFT active matrix

Mälukaart: 22 MB sees, juurde ostetu maht suur

Digipildid koolielus

Jälle uuel kursusel!

Viitamiskursuse kokkuvõte

Kokkuvõte

• Mida? — Mida ma olen õppinud ja oma õppimise näitamiseks kogunud (minevik)?

Nägin, et netis on väga palju viitamata või valesti viidatud materjale.
Sain teadlikuks, et on olemas viitamissüsteemid.
Sain teada, et on olemas viidete haldamise vahendid.
Avastasin Google Scholari.
Hakkasin veidi rohkem kasutama Delicioust.
Kasutan palju Diigot – sinna olen palju linke pannud.
Hakkasin aktiivselt kasutama Mendeleyd.
Arusaamatuks jäi pisut viitekirjete vormistamine, sest eeskujud olid inglise keeles, aga mul on vaja eesti omi.
Autoriõigustest, õpiobjektidest ja repositooriumitest teadsin juba varem. 

• Ja mis siis? — Mida nüüd sellega peale hakata (olevik)?

Kogun viiteid ja artikleid Diigosse ja Mendeleysse – olin sellest just puudust tundnud!
Oskan jälgida viitekirjete vormistamist (kui ka päris täpselt alati ei oska).

• Kuhu edasi? — Kuhu soovin areneda edasi (tulevik)?

Mina tahan kogu aeg kuskile areneda. Järgmisel nädalal alustan wiki e-kursust.

Ootan aga igasuguseid teateid.

• Soovitused, kuidas seda kursust järgmisel korral paremini läbi viia.

Kui saaks ka eestikeelseid viitamisjuhendeid-standardeid.
Muud ei oskagi vist öelda.

Tuhat tänu kursuse eest!

8. nädal: õpiobjektid – praktiliselt

Selle nädala ülesandeks on leiada õpiobjektide repositooriumidest 3 oma valdkonna õpiobjekti ja viidata neile vastavalt APA viitamissüsteemile. Õpiobjekte otsides pöörata tähelepanu ka litsentsidele. Kas teie valdkonnas leidub avatud sisulitsentsiga õppematerjale? Kui jah, siis millist litsentsi need põhiliselt kasutavad?
Selle nädala teemaga olen päris hästi kursis, sest õpetan seda Tiigrihüppe KooliMilli kursusel teistelegi.
Olen kasutanud Koolielu ja LeMilli nii õppematerjalide otsimiseks kui ka juhendanud neisse tehtavaid töid, kiidan mõlemat. E-õppe Arenduskeskuse repositooriumit ei ole kasutanud, sest olen põhikooli õpetaja. Miksikest kasutasin esimestel õpetaja-aastatel 7-8 aastat tagasi, ega siis muud vist veel olnudki. Enam ma seda ei kasuta, sest ei pea usaldusväärseks: materjalides on palju vigu ja autoriõiguste kaitsmisega ei pruugi ka kõik korras olla.
Otsisin siis e-õppe arenduskeskuse materjale, ehk on siiski midagi huvitavat. Ja oligi.
1. Kuningas, Kristi. E-kursuse "Korrektse emakeele kursus" materjal. Tartu ülikool, 2009. Vaadatud http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6bun#euni_repository_10895 (19.06.2010)
2. Lindström, Liina. E-kursuse "Eesti keele korpuste praktika" materjalid. Tartu ülikool, 2009. vaadatud http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=672o#euni_repository_10895 (19.06.2010)
3. Tarvas, Mari. E-kursuse "Sissejuhatus kirjandusteadusesse" materjalid. TLÜ 2009. Vaadatud http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=5z48#euni_repository_10895
Kõik need tööd on litsentsi all Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License
Niisiis leidsin kasulikku küll ja ka need on vabalt kasutatavad materjalid (ei tohi vaid äri teha ega muuta) nagu Koolielus ja LeMillis.

8. nädal: õpiobjektid

Selle nädala ülesanne on õpiobjektide otsimise ja kasutamise kohta.
Õpiobjekte saab otsida repositooriumitest ja referatooriumitest.
Näiteid eestikeelsete kohta:
Koolielu (http://koolielu.ee/pg/waramu/) on Tiigrihüppe Sihtasutuse hallatav haridusportaal, mis sisaldab muuhulgas üldhariduskoolidele mõeldud õppematerjale. Tehniliselt on tegemist nii repositooriumi kui ka referatooriumiga. Kõik õppematerjalid on varustatud detailsete metaandmetega, mis lihtsustavad nende sirvimist ja otsingut. Oluline osa õppematerjalidest on avaldatud erinevate Creative Commons litsentside alusel. Koolielu õppematerjalide repositoorium töötab Tallinna Ülikoolis loodud Waramu repositooriumitarkvara baasil.
e-Õppe Arenduskeskuse repositoorium (http://www.e-ope.ee/repositoorium) sisaldab kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste õppejõudude poolt koostatud õppematerjale. Suur osa seal kirjeldatud õppematerjalidest on avaldatud Creative Commons litsentside alusel.
Teistest Eesti õppematerjalide kogudest väärivad äramainimist Miksike(http://www.miksike.ee/) ja LeMill (http://lemill.net). Miksike sisaldab suurt hulka e-lehti, millest oluline osa on loodud aastate eest ning pole korralike metaandmetega kirjeldatud. LeMill keskkonna loojad ei liigita LeMill keskkonda repositooriumide alla, kuid sellegipoolest sisaldab see keskkond üle 1800 eestikeelse õppematerjal, mis on varustatud nende sirvimist ja otsimist võimaldavate metaandmetega.

Õpiobjektide repositooriumite ja referatooriumite täielik lugemismaterjal on siin: http://lemill.net/content/webpages/opiobjektide-repositooriumid-ja-referatooriumid

Jännis

Olen praegu jännis. See nädalavahetus kulub eksamitööde parandamisele.
Videokonverentsil ei saa jälle osaleda, sest koolian sel ajal.

7. nädal: teadusartiklite andmebaaside kasutamine

Selle nädala kodutöö kahes versioonis:

• Need, kel on võimalik pääseda ligi teadusartiklite tasulistele andmebaasiteenustele (nt. TLÜ või TÜ raamatukogudes), võiksid kasutada EBSCO Host või ScienceDirect andmebaasi, leidmaks viis erinevat teadusartiklit teid isiklikult huvitaval uurimisteemal ajavahemikust 2000-2010. Kui teil puudub mingi konkreetne teid huvitav uurimisteema, siis võiksite otsida artikleid personaalsete õpikeskkondade teemal (“personal learning environments”, mitmest sõnast koosnev otsingufraas on hea panna jutumärkide vahele). Abi teenuste kasutamiseks leiate ülikooli raamatukogu veebilehelt.
• Need teie seast, kel puudub juurdepääs tasulistele andmebaasiteenustele, teeksid sama ülesande, kasutades tasuta teenuseid nagu Google Scholar ja CiteSeerX.

Postitage oma blogisse nii korrektsed viited leitud artiklitele kui ka lühike refleksioon otsingu protsessist, tekkinud probleemidest ja lahendustest.

Otsisin Google Scholarist: educational needs
1. Gathercole, S., &amp Pickering, S. Working memory deficits in children with special educational needs. British Journal of Special Education, 28(2), 89–97. Published Online: 6 Jan 2003. vaadatud http://www3.interscience.wiley.com/journal/118985395/abstract?CRETRY=1&SRETRY=0 (25.05.2010)
Siis avastasin, et võib ka eesti keelt kasutada ja otsisin erivajadused
2. Kukk, K. Õpetaja töö representatsioon 2008. aasta Postimehes ja Õpetajate Lehes. Bakalaurusetöö, Tartu 2009. Vaadatud http://74.125.155.132/scholar?q=cache:7iaJedoimewJ:scholar.google.com/+erivajadused+&hl=en&as_sdt=2000 (19.06.2010)
3. Mutso, I. Possibilities of Further Studies for Students of Special Education Schools in Vocationalschools in Estonia. Tallinn 2006. Vaadatud http://viitamiskursus.wordpress.com/2010/05/25/seitsmes-nadal-teadusartiklite-andmebaaside-kasutamine/ (19.06.2010)
Rohkem ei otsinud, sest ei olnud eriti palju materjale. Aga tean nüüd, kust võib otsida.

6. nädal: allikakriitika ja autoriõigused - praktiliselt

Ülesanded
Allikakriitiline lähenemine: tuua blogis välja mõni olukord, kus ise olen allika õigsuse hindamisel eksinud.
Allika õigsuse hindamisel ei ole ma vist eksinud, ma vist pole julgenudki kasutada midagi, mille õigsuses võiksin kahelda.
Autoriõigused:
a) leida avatud sisulitsentsiga illustratsioon, mis sobiks kasutamiseks viimase õppematerjali juures,

b) lisada oma ajaveebi illustratsiooni aadress ja korrektselt vormistatud viide illustratsioonile (viitamissüsteemi võib ise valida, näiteks APA),
aadress: http://commons.wikimedia.org/wiki/File:South_Estonian_language_area.jpg
viide: vaat sellega olen täitsa hädas. On mingi user Koryakov Yuri, kommentaariks on pandud, kus see pilt on avaldatud: Map of South Estonian language area. Made by en-user:Võrolang (Sulev Iva). Aga sealt ei nähtu autorit. Ja ma ei hakkagi uut pilti otsima, katsuks selle loo ära lahendada.


c) märkida, millise litsentsiga on illustratsioon avaldatud ning kas see seab mingeid nõudmisi sellele, mis litsentsiga peaksin oma õppematerjali avaldama.
Illustratsioon on avaldatud Creative Commons Attribution ShareAlike 3.0 litsentsiga. See lubab mul seda pilti jagada ja muuta, aga pean viitama ja jagama samasuguse või ühilduva litsentsiga.

6. nädal: allikakriitika ja autoriõigused

Kuuendal nädalal keskendume kahele teemale: esiteks allikakriitiline lähenemine ning teiseks autoriõigused ja avatud sisulitsentsid.
Materjal: http://viitamiskursus.wordpress.com/2010/05/18/kuues-nadal-allikakriitika-ja-autorioigused/
Allikakriitika on uurimismeetod, mille eesmärgiks on hinnata allika usaldusväärsust kasutamiskõlblikkust.
Vikipeedia toob Skandinaavia ajaloolaste Olden-Jørgenseni ja Thuréni põhjal välja järgmised allikakriitilise lähenemise põhimõtted:

• Inimeste poolt loodud allikad võivad olla reliktid e. jäänused (näiteks sõrmejälg) või narratiivid e. jutustused (näiteks kiri). Reliktid on rohkem usaldusväärsed allikad kui narratiivid.
• Allikas võib olla võltsitud või rikutud, kindlad tõendid allika originaalsuse kohta tõstavad selle usaldusväärsust.
• Mida lähemal on allikas sündmusele, mida selle abil kirjeldada soovitakse, seda enam võib allikat usaldada.
• Esmased allikad, mis põhinevad originaalinfol, on usaldusväärsemad kui teisesed allikad, mis põhinevad algallikatel. Teisesed allikad on omakorda usaldusväärsemad kui kolmandased allikad jne.
• Kui mitmed teineteisest sõltumatud allikad sisaldavad sama infot, tõstab see info usaldusväärsust.
• Allika tendentslikkus on selle motivatsioon pakkuda kallutatud infot. Tendentslike allikate kasutamist tuleb vältida või tasandada ka teisele poolele kallutatud allikate kasutamisega.
• Kui on võimalik näidata, et tunnistajal või allikal puudub motivatsioon tendentsliku info edastamiseks, tõstab see allika usaldusväärsust.

Interneti-vanasõna: Internetis ei tea keegi, et sa oled koer. Sellega viidatakse veebikeskkonnas levinud anonüümsuse kuritarvitamisele ja identiteedivargustele. Seega, isegi kui Internetis avaldatud tekstil on juures autori nimi, tasuks kriitiliselt hinnata selle teksti vastavust märgitud autori teiste tekstide ja seisukohavõttudega.

Autoriõiguste ja avatud sisulitsentsidega olen varem juba tutvunud ja nüüd õpetan neid ka teistele, olen koostanud ja avaldanud matejale, viimati tegin just LeMilli selleteemalise kogumiku. Aga alati on midagi juurde õppida või veel rohkem selgeks saada.

4. nädal: viidete haldamise vahendid - praktiliselt

Selle nädala ülesanded:

• Paigalda enda arvutile 1 viidete haldamise programm ning tutvu selle võimalustega.
• Registreeru 1 veebipõhise viidete haldamise keskkonna kasutajaks ning tutvu nende võimalustega.
• Kirjuta ajaveebi sissekanne, milles kirjeldad enda kogemusi katsetatud vahenditega ning tood välja enda eelistused.

Laadisin endale Mendeley ja ka registreerusin Mendeleysse: http://www.mendeley.com/profiles/piret-joalaid/

Hakkasin päris usinasti proovima ja tundub, et sobib täitsa. Muidugi eelistaksin eestikeelset juhendit, seda mõeldes ka oma koolitatavate peale, kes ei oska sageli niigi palju ingliskat kui mina.
Sellega seoses tekkis küsimus, kuhu sisestada oma raamatud, kas ehk ka Mendeleysse? Proovisin kunagi BookHunterit, aga see kustutas ükskord mu andmed kõik ära ja rohkem ei proovinud. Praegu on mu raamatute nimekiri sisestatud Google Docsi, nii saan kas või raamatupoes vaadata, mis juba on olemas ja mis mitte. 
Muid variante ei proovinudki seekord.
Üle-eelmisest nädalast kasutan ka Diigot rohkem, ju on pakutuist mulle parim.

4. nädal: viidete haldamise vahendid

Lugemismaterjal: http://lemill.net/content/webpages/viidete-haldamise-vahendid
Ülesanded:
paigaldada oma arvutile üks viidete haldamise tarkvara (Mendeley, Zotero, …) ning liituda ühe veebipõhise keskkonnaga, mis võimaldab veebiviiteid hallata (Mendeley, CiteULike, …). Seejärel kirjutada oma katsetuste põhjal ajaveebisissekanne, tuues välja proovitud vahendite head ja vead.
Lugemismaterjalist:
Kõik teadustekstidega kokku puutuvad inimesed jõuavad varem või hiljem olukorrani, kus suurt hulka allikaid on vaja kuidagiviisi hallata. Ühe artikli või töö kirjutamisel võib koguda viited dokumendi lõppu, kuid suure viidete hulga korral selline lahendus enam hästi ei toimi. Enne vastavate arvutiprogrammide olemasolu kasutati viidete haldamiseks sageli raamatukogude eeskujul kataloogikaarte.

3. nädal: viitamissüsteemid ja viitekirjete vormistamine – praktiliselt

Ülesanded - paras pähkel
1. APA viitamissüsteemile vastavad viitekirjed järgmistele allikatele: 

• Vabalt valitud raamat: Hanko, U. & Liiv, G. (1998). English-Estonian Dictionary of Idioms. Tallinn: Valgus. Mulle ei meeldi &-märk vahel ja et pealkiri on kursiivis, eesti k kirjutatakse pealkirjad muidu jutumärkidesse.
• Amazonis müügil olev raamat: Wolcott, H, F. (2009). Writing Up Qualitative research. Sage Publications. (Vt siit) Linna ei osanud välja lugeda.
• Vabalt valitud artikkel ajakirjast eLearning Papers: Torrisi, G. &  Piangerelli, S. (2010, April 23). How new technologies can help with 'invisible disabilities'. eLearning Papers, 19 (Vt siit) Lk-numbreid ei osanud leida ja tundus, et artiklil käib kursiivis hoopis väljaande nimi, mitte artikli pealkiri. DOI-d ei osanud ka leida.
• Vabalt valitud konverentsiartikkel CMC 2008 konverentsilt: Austin, V. D. (2008) Visualing grammar. In Third International Conference on Concept Mapping Tallinn, Estonia & Helsinki, Finland. Sellega jäin lootusetult hätta, ehk ka seetõttu, et mu inglise keel pole eriti kiita.
• Vabalt valitud ajaveebipostitus: Sild, M. (2010, Mai 1). Kogu tõde sõnapilvedest. Retrieved from  http://iktkeeleope.blogspot.com/2010/05/kogu-tode-sonapilvedest.html (1.05.2010) Eestikeelne postitus, aga kasutasin ingliskeelset viitamist? Hm.
• Vabalt valitud elektrooniline õppematerjal: Porkon, I. (2009). Lehte Hainsalu, veebileht. URL:  http://lhainsalu.weebly.com/index.html (1.05.2010)

2. Parandasin vead järgmises viitekirjes:
Väljataga, T., Pata, K., Laanpere, M., Kaipainen, M. (2008). Theoretical Framework of the iCampFolio – New Approach to Comparison and Selection of Systems and Tools for Learning Purposes. In Proceedings of EC-TEL conference. LNCS: Springer. Ma ei saa suurt midagi aru peale autorite ja pealkirja, ülejäänuga olen ummikus. Springer on mingi veebileht vist? 
3. Juhul kui teie õppeasutuses on välja töötatud kirjalike tööde vormistamise juhend, siis võrrelge selle juhendi viitekirjete vormistamise osa APA, MLA ja Chicago viitamisstiilidega. Millisele viitamisstiilile teie õppeasutuse juhend kõige lähemal on?
APA stiil tundub kõige võõram, MLA ja Chicago on justkui sarnased ja tuttavamad: 
APA – Perenimi, E. (aasta). Pealkiri. Avaldamiskoht: Kirjastus.
MLA – Perenimi, Eesnimi. Pealkiri. Avaldamiskoht: Kirjastus, aasta. Liik?
Chicago – Perenimi, Eesnimi. Pealkiri. Avaldamiskoht: Kirjastus, aasta.
Aga tegelikult tahaksin hoopis mingit eestipärast juhendit, sest mul on rohkem eestikeelsete asjadega tegemist.
Meie koolis on tagasihoidlikud nõudmised, sest ka tööd on tagasihoidlikud (tasandusklassid): 

• Kasutatud kirjanduse loetelus esitatakse teose autor, pealkiri ja ilmumisaasta. Internetist võetud materjali puhul link.
• Kirjeid ei nummerdata, esitatakse tähestikjärjestuses.

Kokkuvõtteks jäi see asi mulle üsna segaseks, kuigi tegelesin sellega peaaegu pool päeva.

3. nädal: viitamissüsteemid ja viitekirjete vormistamine

Lugemismaterjal on siin.
Ülesanded 

1. Koostage APA viitamissüsteemile vastavad viitekirjed järgmistele allikatele:
   
   * Vabalt valitud raamat teie raamaturiiulist.
   * Amazonis müügil olev raamat (viitekirje koostamisel kasutage Amazonis raamatu kohta avaldatud infot).
   * Vabalt valitud artikkel ajakirjast eLearning Papers.
   * Vabalt valitud konverentsiartikkel CMC 2008 konverentsilt.
   * Vabalt valitud ajaveebipostitus.
   * Vabalt valitud elektrooniline õppematerjal.
2. Parandage vead järgmises viitekirjes:
Väljataga T; Pata K; Laanpere M; Kaipainen M (2008) "Theoretical Framework of the iCampFolio – New Approach to Comparison and Selection of Systems and Tools for Learning Purposes". In: Proceedings of EC-TEL conference, LNCS. Springer.
3. Juhul kui teie õppeasutuses on välja töötatud kirjalike tööde vormistamise juhend, siis võrrelge selle juhendi viitekirjete vormistamise osa APA, MLA ja Chicago viitamisstiilidega. Millisele viitamisstiilile teie õppeasutuse juhend kõige lähemal on?

Endale lisaks

Nimi-aasta viitamissüsteemide korral on viited töö tekstis ümarsulgudes. Viide algab autori perekonnanimega, millele järgneb ilmumisaasta ja lehekülje number. Kasutatud kirjanduse loetelu järjestatud autorite perekonnanimede järgi. Numbriviitamissüsteemide puhul tuleb kasutatud kirjanduse loetelu koostada sellises järjekorras, nagu allikaid tekstis esinevad. Tekstis viidatakse kasutatud allikatele järjekorranumbri ja leheküljenumbriga.

APA viitamisüsteem: 

APA 6th ed (otselink PDF allalaadimiseks) - lühikokkuvõte Curtin University of Technology raamatukogu koduleheküljel

The Basics of APA Style - esitlus APA koduleheküljel

MLA viitamissüsteem:

MLA Formatting and Style Guide - lühikokkuvõte Purdue University koduleheküljel (valida vasakust menüüst viidatava allika tüüp)

Chicago viitamisüsteem:

Chicago Manual of Style - lühikokkuvõte Purdue University koduleheküljel (valida vasakust menüüst viidatava allika tüüp)

Abivahendid viitekirjete vormistamiseks

Son of Citation Machine (APA, MLA, Chicago, Turabian)

OttoBib (APA, MLA ja Chicago/Turabian viide raamatu ISBN numbri järgi)

KnightCite (APA, MLA ja Chicago)

Infokirjaoskuse minikursus: http://www.hot.ee/werro24/

2. nädal: folksonoomia ja ühisjärjehoidjatega tutvumine

Võtsin kohe aega ja tegelesin mitu tundi ühisjärjehoidjatega. Olin seda sammu seni kogu aeg edasi lükanud, aga nüüd enam ei pääsenud.
Tutvumine kahe järjehoidjaga: Delicious ja ?.
Olen Deliciouse konto loonud endale juba 2008. aasta märtsis, kuid kasutanud seni vähe. Tean selle häid külgi hästi ja soovitan ning õpetan selle kasutamist alati oma koolitatavatele, samuti jälgin tuttavate-kolleegide ülestähendusi.
Ilmselt oli asi mu laiskuses või enda kättevõtmatuses ja selles, et kasutan Safari brauserit ega viitsinud seetõttu uurida, kuidas seal seda mugavat kasutada. Täna otsisingi üles, kuidas Safarisse Deliciouse nuppu lisada. Uurisin mis uurisin, aga valmis sain. Ja kui nüüd ära ei unusta, hakkan usinalt kasutama. Olen seda muidugi sada korda lubanud :-)
Minu Delicious: http://delicious.com/pirta

Ülejäänud asjadega hakkasin tutvuma alt üles:
Diigo.com – meeldis. Regasin: http://www.diigo.com/user/pirta2. Tundub, et sinna sai ka teksti panna, mitte ainult linki, aga ma ei proovinud seda veel.
Blinklist.com – siin meeldis mulle see, et linke saab kataloogidesse jagada. Regasin: http://www.blinklist.com/pirta
Clipmarks – sellel sai spetsnuppu panna ainult Firefoxi ja IE brauserisse, sestap rohkem ei süvenenud, kuigi regasin sinna ka.
Faves.com – see täitsa meeldib. Regasin kasutajaks: http://faves.com/users/pirta ja panin ühe lingi. Veel ei oska aru saada, miks peaksin valima selle.
StumbleUpon – sellest ei oska ma midagi veel arvata. Regasin kasutajaks, aga ei oska midagi peale hakata, ma ei saa inglise keelest nii hästi aru, et miskit asjalikku seal teha.

Niisiis tutvusin kõigiga, aga pealiskaudselt.

Mida siis lõpuks valida? Seda ma küll ei oska praegu öelda.

2. nädal: folksonoomia ja ühisjärjehoidjad

Teise nädala ülesanded:
* tutvuda kahe sotsiaalse järjehoidjaga. Üks nendest võiks olla Delicious ja teine mõni selle konkurentidest,
* registreeruda Delicious ja ühe teise ühisjärjehoidja kasutajaks ja tutvuda mõlema keskkonna võimalustega,
* kirjutada oma ajaveebi sissekanne: võrrelda Delicious ja tema konkurendi võimalusi ja tuua välja oma eelistused.
(Selle kursusega seotud linkide jagamiseks võib kasutada märksõna viitamiskursus.)
Lugemismaterjal on siin.


Huvitav, missugune järjehoidja sobiks kõige paremini Macile?

• Diigo.com
• Blinklist.com
• Clipmarks
• Faves.com
• StumbleUpon

1. nädal: vastused viitamisküsimustele

Ülesanded viitamise kohta
1. Palu ühel oma kooli üliõpilasel ja ühel õppejõul oma sõnadega seletada, miks on viitamine oluline.
Meil on põhikool ja meie õpetajad vastasid nii:
* Viitamine on oluline, sest huvipakkuva teema puhul saan ise algmaterjaliga tutvuda ning juurde lugeda.
* Viitamine on oluline, sest kasutades teise inimese mõtet, on aus seda ka mainida. Vastasel korral on see peaaegu vargus.
* Iga kirjutis on kellegi intellektuaalne omand. Ilma viitamiseta võib nimetada seda varguseks, mis on karistatav.
* Oluline, et leitaks algallikad üles.
* Kindlasti oluline veel selleks, et ei arvataks, et kirjutaja ise kõik välja mõtles.
* Viitamine on oluline sellepärast, et mõnikord jääb tekst või seletus lisaselgituseta arusaamatuks ja vajalik on lisateave, kirjalikus tekstis tähendab see enamasti ka viidatava autori ja/või muu allika märkimist. Viitamise all võibki kitsamalt mõista just seda autorsuse märkimist, mis on väga oluline õiguslikust aspektist, aga hõlbustab ka suurema huvi tekkimisel konkreetse teema algallikate juurde pöördumist.
Meie kooli 9. kl õpilased vastasid nii:
* Siis saab teada, kust see materjal võetud on, kust see kirjutatud on.
* Muidu see, kes loeb, ei tea, kust kohast mingi lause või tsitaat on võetud.
* kuna lõpus on hea värske teada, millest lugesid. Muidu on juba meelest läinud.

2. Leia veebist üks korrektselt algallikatele viitav õppematerjal ja üks mittekorretselt viitav õppematerjal. Mis on mittekorrektselt viitava materjali puudused?
Tuulasin veebis päris kaua ega leidnudki korrektselt viidatud õppematerjali. Maksimaalselt viidati nii, nagu selles lühendamise esitluses. Teisel slaidil on ainult märge, et on kasutatud Annika Kilgi ja Viivi Maansoo õpikut “Keeleviit”, aga puuduvad muud andmed (väljaandmise aeg, koht, aasta jms). Esitluse autori kohta pole ka muud kui ainult nimi (ei ametit, aega ega muud).
Need ongi tüüpilised puudused.

3. Millised nõudmised sead Sa oma üliõpilastele kirjalike tööde vormistamiseks ja viitamiseks? Kas Sinu õppeasutuses on kehtestatud üldised tööde vormistamise ja viitamise nõuded?
Meil on kirjalike tööde vormistamise kord kooli kodulehel.