Digipildid koolielus, 1. nädal

Kogu kursus käib tegelikult Koolielus, aga et mul läks seal salvestamisega alguses pahasti, panin oma tekstid ka siia kirja

Tutvustus

Tere! Olen Piret Joalaid, Tallinna Sikupilli Keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning TH koolitaja.

Pildistama hakkasin juba lapsepõlves, siis olid Smena ja Kiiev ja Zenit jt. Kodus ka ilmutati pilte. Siis tuli Kodaki seebikarp. Kui tulid diapositiivid, hakkasin neid tegema (nüüd on need arvutisse skannitud). Digifotosid teen juba päris palju aastaid.

Kunstilist poolt ei oska vaadata, pigem jäädvustan lihtsalt inimesi-sündmusi. Töödelnud olen iPhoto ja Picnikuga, Gimpi ei tunne, olen kasutanud Picasat ja Flickrit (litsentse pole jõudnud panna).

Meeldib väga vaadata teiste fotosid.

Tahaksin teada, kuidas saab võimalikult palju pilte korraga töödelda (vähendada ja signeerida), sest tahan ürituste fotod ka teistele vaatamiseks avaldada. Ja kõike muudki, sest vahel tuleb pilditöötlust ka teistele õpetada.

Virtuaalne fotonäitus

Huvitav valik. Meeldisid eriti Birgy Lorenzi "Šveits 2009 – Kevadised puud, taustapaber" (just muster, voolavus, liikumine, huvitav vaatenurk, nagu ta ise ütleb), Anete Pelmase Zenitiga tehtud foto (värvidemäng, laialivalgunud vikerkaar), Kristjan Salumi "Robinson Crusoe’s Dream" (ei meeldi, et pealkiri on ingl k, aga pealkiri annab juurde küll) ning Kristjan Salumi "Raharaisk?" (näoilmete ja kehahoiakute tabamine).

Riistvara

Firma: Sanyo

Mudel: Xacti VPC S60 EX

Pikslid: 6,0 megapikslit

Suum: S60 optical 3 x zoom

Aku: 2 x AA NiMH HR6

Välk: sisse ehitatud

LCD ekraan: 2.5-tolline TFT active matrix

Mälukaart: 22 MB sees, juurde ostetu maht suur

1. nädal: vastused viitamisküsimustele

Ülesanded viitamise kohta
1. Palu ühel oma kooli üliõpilasel ja ühel õppejõul oma sõnadega seletada, miks on viitamine oluline.
Meil on põhikool ja meie õpetajad vastasid nii:
* Viitamine on oluline, sest huvipakkuva teema puhul saan ise algmaterjaliga tutvuda ning juurde lugeda.
* Viitamine on oluline, sest kasutades teise inimese mõtet, on aus seda ka mainida. Vastasel korral on see peaaegu vargus.
* Iga kirjutis on kellegi intellektuaalne omand. Ilma viitamiseta võib nimetada seda varguseks, mis on karistatav.
* Oluline, et leitaks algallikad üles.
* Kindlasti oluline veel selleks, et ei arvataks, et kirjutaja ise kõik välja mõtles.
* Viitamine on oluline sellepärast, et mõnikord jääb tekst või seletus lisaselgituseta arusaamatuks ja vajalik on lisateave, kirjalikus tekstis tähendab see enamasti ka viidatava autori ja/või muu allika märkimist. Viitamise all võibki kitsamalt mõista just seda autorsuse märkimist, mis on väga oluline õiguslikust aspektist, aga hõlbustab ka suurema huvi tekkimisel konkreetse teema algallikate juurde pöördumist.
Meie kooli 9. kl õpilased vastasid nii:
* Siis saab teada, kust see materjal võetud on, kust see kirjutatud on.
* Muidu see, kes loeb, ei tea, kust kohast mingi lause või tsitaat on võetud.
* kuna lõpus on hea värske teada, millest lugesid. Muidu on juba meelest läinud.

2. Leia veebist üks korrektselt algallikatele viitav õppematerjal ja üks mittekorretselt viitav õppematerjal. Mis on mittekorrektselt viitava materjali puudused?
Tuulasin veebis päris kaua ega leidnudki korrektselt viidatud õppematerjali. Maksimaalselt viidati nii, nagu selles lühendamise esitluses. Teisel slaidil on ainult märge, et on kasutatud Annika Kilgi ja Viivi Maansoo õpikut “Keeleviit”, aga puuduvad muud andmed (väljaandmise aeg, koht, aasta jms). Esitluse autori kohta pole ka muud kui ainult nimi (ei ametit, aega ega muud).
Need ongi tüüpilised puudused.

3. Millised nõudmised sead Sa oma üliõpilastele kirjalike tööde vormistamiseks ja viitamiseks? Kas Sinu õppeasutuses on kehtestatud üldised tööde vormistamise ja viitamise nõuded?
Meil on kirjalike tööde vormistamise kord kooli kodulehel.

1. nädal

Esimese nädala ülesandeks on:
- oma ajaveebi loomine – loodud
- enesetutvustuse postitamine – uut veel pole
- nädala lugemismaterjaliga ja ülesannetega tutvumine ning selle põhjal sissekande tegemine
Kuna olen suhteliselt palju (tavaõpetaja kohta) uurinud autoriõigustega seonduvat, siis jagan veidike ka viitamist, aga selge on see, et siit kursuselt on mul kindlasti palju juurde õppida.
Kunagi töötasin kirjastuses, siis puutusin sealgi viidete vormistamisega kokku, ent sellest on aastaid mööda läinud.
Viimati viitasin ise, kui tegin Andrase lõputööd ja kirjutasin ühe artikli Haridusse, varsti tuleb selle teemaga tegeleda siis, kui hakkan tõesti üht õpikut kirjutama-koostama (kui ikka õnneks läheb).
Kümme käsku olid väga toredad!

1. nädala põhiülesanne

Hans: Esimese nädala põhiülesanne on ülevaate saamine avatud õppematerjalide mõistest. Selleks tuleks tutvuda lugemismaterjaliga LeMill keskkonnas. Samuti tuleks tutvuda erinevate avatud õppematerjalide kogudega (lingid lugemismaterjali lõpus).
Millised on teie senised kokkupuuted õpiobjektide ja õpiobjektide repositooriumidega?
Kuidas te kasutate Internetist leitud õppematerjale? Kui sageli tekkib vajadus neid oma õpilaste jaoks kohandada?
Kas te olete oma tehtud õppematerjale Internetis avaldanud?
Kas teate veel Veeb 2.0 keskkondi, kus inimesed avatud sisulitsentsidega oma loomingut jagavad?
Millise esmamulje jätsid teile avatud õppematerjalide kogud? Milliseid neist te varem teadsite? Kas teil õnnestus leida oma ainesse sobivaid õppematerjale? Kas teate veel avatud õppematerjalide kogusid?

Lisalugemiseks Seth Gurelli avatud õppematerjalide käsiraamatu kaks esimest peatükki.

1. nädal: sissejuhatus

Sissejuhatus: avatud õppematerjali mõiste, tuntumad avatud õppematerjalide projektid
Keskkonnad:
MIT OpenCourseWare
Connexions
OERCommons
Wikiversity
LeMill
Ülesanded:
Kirjuta ajaveebi sissekanne enesetutvustusega ja oma ootustega kursuse suhtes. – Täidetud
Tutvu erinevate avatud õppematerjalide projektidega ning kirjuta selle põhjal sissekanne oma ajaveebi.
Osalemine Flashmeeting videokonverentsil. – Koolituse tõttu ei saanud osaleda