Digipildid koolielus, 3. nädal: pilditöötlusprogrammid

Pilditöötlusprogrammid veebis

Lisaks Picnikule on veel terve hulk veebipõhiseid programme, millega pilte töödelda. Tihti võib juhtuda nii, et tahate ise või õpilastega pilti töödelda ja paraku just sellel hetkel teie lemmikprogramm ei tööta. Siis tulevad appi teised programmid ning töö saab tehtud.
Ülesanne
1. Valige üks veebipõhine programm ja katsetage seda.

• http://www.pizap.com/ – pole vaja regada, muidu lihtne, aga liiga palju reklaami.

• http://www.photofiddle.com/ondes.html
• http://www.phixr.com/ – see meeldis hästi, vahvaid asju sai teha, ei pea registreerima

• http://fotoflexer.com/
• http://www.lunapic.com/editor/
• http://www.drpic.com/
• http://www.splashup.com/
• http://pixenate.com/
• http://www.pixer.us/ – ei jätnud head muljet, undo-klahv ei toiminud alati, polnud palju võimalusi, liiga palju klikke tuli teha 

Vilets efekt

• http://www.sumopaint.com/home/
• jne

2. Kirjutage kommentaaridesse lühidalt oma katsetuste tulemused. Kas programm meeldis? Kas oli lihtne või keeruline? Programmi plussid ja miinused.
LISA
Vana lemmik on tuxpi, mõned näited: http://piretitiigritele.blogspot.com/search/label/Tuxpi
Veel üks keskkond: PicJoke – see on isegi eestikeelne, kuigi see pole korralik eesti keel.

Digipildid koolielus, 3. nädal: ülesanded

 Ülesanded:

1. Tutvuge esitlusega "Mõisted pilditöötluses" ja sooritage test.
2. Töödelge programmiga Picnik pilti lähtudes ühest allaolevast ülesandest ja avaldage pilt Flickr'is

• Looge sobiva värvigammaga taust oma PowerPoint esitlusele.
• Fotost maal.
• Tekst fotol (kas mõni reegel või luuletus või ...)

3. Katsetage mõnda veebipõhist pilditöötlusprogrammi.

4. Täitke tagasisideankeet https://spreadsheets.google.com/viewform?formkey=dGU4bmp1MWhNYTlsRHp3RUdsZ3BDdGc6MA#gid=0

3. nädal: viitamissüsteemid ja viitekirjete vormistamine – praktiliselt

Ülesanded - paras pähkel
1. APA viitamissüsteemile vastavad viitekirjed järgmistele allikatele: 

• Vabalt valitud raamat: Hanko, U. & Liiv, G. (1998). English-Estonian Dictionary of Idioms. Tallinn: Valgus. Mulle ei meeldi &-märk vahel ja et pealkiri on kursiivis, eesti k kirjutatakse pealkirjad muidu jutumärkidesse.
• Amazonis müügil olev raamat: Wolcott, H, F. (2009). Writing Up Qualitative research. Sage Publications. (Vt siit) Linna ei osanud välja lugeda.
• Vabalt valitud artikkel ajakirjast eLearning Papers: Torrisi, G. &  Piangerelli, S. (2010, April 23). How new technologies can help with 'invisible disabilities'. eLearning Papers, 19 (Vt siit) Lk-numbreid ei osanud leida ja tundus, et artiklil käib kursiivis hoopis väljaande nimi, mitte artikli pealkiri. DOI-d ei osanud ka leida.
• Vabalt valitud konverentsiartikkel CMC 2008 konverentsilt: Austin, V. D. (2008) Visualing grammar. In Third International Conference on Concept Mapping Tallinn, Estonia & Helsinki, Finland. Sellega jäin lootusetult hätta, ehk ka seetõttu, et mu inglise keel pole eriti kiita.
• Vabalt valitud ajaveebipostitus: Sild, M. (2010, Mai 1). Kogu tõde sõnapilvedest. Retrieved from  http://iktkeeleope.blogspot.com/2010/05/kogu-tode-sonapilvedest.html (1.05.2010) Eestikeelne postitus, aga kasutasin ingliskeelset viitamist? Hm.
• Vabalt valitud elektrooniline õppematerjal: Porkon, I. (2009). Lehte Hainsalu, veebileht. URL:  http://lhainsalu.weebly.com/index.html (1.05.2010)

2. Parandasin vead järgmises viitekirjes:
Väljataga, T., Pata, K., Laanpere, M., Kaipainen, M. (2008). Theoretical Framework of the iCampFolio – New Approach to Comparison and Selection of Systems and Tools for Learning Purposes. In Proceedings of EC-TEL conference. LNCS: Springer. Ma ei saa suurt midagi aru peale autorite ja pealkirja, ülejäänuga olen ummikus. Springer on mingi veebileht vist? 
3. Juhul kui teie õppeasutuses on välja töötatud kirjalike tööde vormistamise juhend, siis võrrelge selle juhendi viitekirjete vormistamise osa APA, MLA ja Chicago viitamisstiilidega. Millisele viitamisstiilile teie õppeasutuse juhend kõige lähemal on?
APA stiil tundub kõige võõram, MLA ja Chicago on justkui sarnased ja tuttavamad: 
APA – Perenimi, E. (aasta). Pealkiri. Avaldamiskoht: Kirjastus.
MLA – Perenimi, Eesnimi. Pealkiri. Avaldamiskoht: Kirjastus, aasta. Liik?
Chicago – Perenimi, Eesnimi. Pealkiri. Avaldamiskoht: Kirjastus, aasta.
Aga tegelikult tahaksin hoopis mingit eestipärast juhendit, sest mul on rohkem eestikeelsete asjadega tegemist.
Meie koolis on tagasihoidlikud nõudmised, sest ka tööd on tagasihoidlikud (tasandusklassid): 

• Kasutatud kirjanduse loetelus esitatakse teose autor, pealkiri ja ilmumisaasta. Internetist võetud materjali puhul link.
• Kirjeid ei nummerdata, esitatakse tähestikjärjestuses.

Kokkuvõtteks jäi see asi mulle üsna segaseks, kuigi tegelesin sellega peaaegu pool päeva.

3. nädal: viitamissüsteemid ja viitekirjete vormistamine

Lugemismaterjal on siin.
Ülesanded 

1. Koostage APA viitamissüsteemile vastavad viitekirjed järgmistele allikatele:
   
   * Vabalt valitud raamat teie raamaturiiulist.
   * Amazonis müügil olev raamat (viitekirje koostamisel kasutage Amazonis raamatu kohta avaldatud infot).
   * Vabalt valitud artikkel ajakirjast eLearning Papers.
   * Vabalt valitud konverentsiartikkel CMC 2008 konverentsilt.
   * Vabalt valitud ajaveebipostitus.
   * Vabalt valitud elektrooniline õppematerjal.
2. Parandage vead järgmises viitekirjes:
Väljataga T; Pata K; Laanpere M; Kaipainen M (2008) "Theoretical Framework of the iCampFolio – New Approach to Comparison and Selection of Systems and Tools for Learning Purposes". In: Proceedings of EC-TEL conference, LNCS. Springer.
3. Juhul kui teie õppeasutuses on välja töötatud kirjalike tööde vormistamise juhend, siis võrrelge selle juhendi viitekirjete vormistamise osa APA, MLA ja Chicago viitamisstiilidega. Millisele viitamisstiilile teie õppeasutuse juhend kõige lähemal on?

Endale lisaks

Nimi-aasta viitamissüsteemide korral on viited töö tekstis ümarsulgudes. Viide algab autori perekonnanimega, millele järgneb ilmumisaasta ja lehekülje number. Kasutatud kirjanduse loetelu järjestatud autorite perekonnanimede järgi. Numbriviitamissüsteemide puhul tuleb kasutatud kirjanduse loetelu koostada sellises järjekorras, nagu allikaid tekstis esinevad. Tekstis viidatakse kasutatud allikatele järjekorranumbri ja leheküljenumbriga.

APA viitamisüsteem: 

APA 6th ed (otselink PDF allalaadimiseks) - lühikokkuvõte Curtin University of Technology raamatukogu koduleheküljel

The Basics of APA Style - esitlus APA koduleheküljel

MLA viitamissüsteem:

MLA Formatting and Style Guide - lühikokkuvõte Purdue University koduleheküljel (valida vasakust menüüst viidatava allika tüüp)

Chicago viitamisüsteem:

Chicago Manual of Style - lühikokkuvõte Purdue University koduleheküljel (valida vasakust menüüst viidatava allika tüüp)

Abivahendid viitekirjete vormistamiseks

Son of Citation Machine (APA, MLA, Chicago, Turabian)

OttoBib (APA, MLA ja Chicago/Turabian viide raamatu ISBN numbri järgi)

KnightCite (APA, MLA ja Chicago)

Infokirjaoskuse minikursus: http://www.hot.ee/werro24/

3. nädala praktiline ülesanne

Praktiline ülesanne on seotud litsentside ühilduvuse teemaga.
Tuleb lisada LeMilli keskkonda meediafailina ühe õppematerjalidesse sobiva foto Flickr keskkonnast ning ühe foto Wikimedia Commons keskkonnast. Kindasti üles märkida foto autor, pealkiri ja avaldamiskoht (veebiaadress).

Flickrist võetud foto on siin, algne avaldamiskoht on siin.
Wikimedia Commonsi keskkonnast pärit foto on siin, selle algne avaldamiskoht on siin.

3. nädal: avatud õppematerjalide filosoofiline taust ja autoriõigused

Läbi lugeda lühike kokkuvõte avatud õppematerjalide filosoofilise tausta kohta ning tutvuda selles materjalis olevate linkidega. 
Teine suurem teema: autoriõigused. 

Esiteks tuleb läbi lugeda õppematerjale ja autoriõigust puudutav kirjutis. 

Teine kirjutis tutvustab põhjalikumalt avatud sisulitsentse. Nagu selgub, on kasutusel 6 Creative Commons litsentsi ning veel terve rida erinevaid avatud sisulitsentse. 

Kolmas autoriõigusteteemaline lugemismaterjal annab ülevaate erinevatest avatud sisulitsentse kasutavatest materjalide kogudest.
Praktiline ülesanne on samuti seotud litsentside ühilduvuse teemaga. 

Tuleb lisada LeMilli keskkonda meediafailina ühe õppematerjalidesse sobiva foto Flickr keskkonnast ning ühe foto Wikimedia Commons keskkonnast. Kindasti üles märkida foto autor, pealkiri ja avaldamiskoht (veebiaadress).
Lõpetuseks tuleb kirjutada ajaveebi sissekanne. 

Esiteks tuleb seal arutleda selle üle, milliseid mõtteid lugemismaterjalid tekitasid. 

Teiseks tuleb välja tuua raskused, mis tekkisid praktilise ülesande täitmisel ning lisada lingid kahele üles laetud meediafailile LeMill keskkonnas.