Digipildid koolielus, 4. nädal: ülesanded

Ülesanded:

1. Tutvuge autoriõiguste ja Creative Commons'i esitlustega.
2. Lisage Flickr keskkonnas oma piltidelel CC listents.
3. Otsige Flickr keskkonnast ühe enda poolt valitud teema kohta ja oma ainest lähtuvalt pilte ning lisage need oma lemmikutesse.
4. Mõelge, mida soovite õpilastega tegema hakata.
5. Täitke ära tagasisideküsitlus https://spreadsheets1.google.com/viewform?formkey=dGo3Sy1HVUNpeFN4U3lmRjc1cTQyTUE6MA

8. nädal: õpiobjektid – praktiliselt

Selle nädala ülesandeks on leiada õpiobjektide repositooriumidest 3 oma valdkonna õpiobjekti ja viidata neile vastavalt APA viitamissüsteemile. Õpiobjekte otsides pöörata tähelepanu ka litsentsidele. Kas teie valdkonnas leidub avatud sisulitsentsiga õppematerjale? Kui jah, siis millist litsentsi need põhiliselt kasutavad?
Selle nädala teemaga olen päris hästi kursis, sest õpetan seda Tiigrihüppe KooliMilli kursusel teistelegi.
Olen kasutanud Koolielu ja LeMilli nii õppematerjalide otsimiseks kui ka juhendanud neisse tehtavaid töid, kiidan mõlemat. E-õppe Arenduskeskuse repositooriumit ei ole kasutanud, sest olen põhikooli õpetaja. Miksikest kasutasin esimestel õpetaja-aastatel 7-8 aastat tagasi, ega siis muud vist veel olnudki. Enam ma seda ei kasuta, sest ei pea usaldusväärseks: materjalides on palju vigu ja autoriõiguste kaitsmisega ei pruugi ka kõik korras olla.
Otsisin siis e-õppe arenduskeskuse materjale, ehk on siiski midagi huvitavat. Ja oligi.
1. Kuningas, Kristi. E-kursuse "Korrektse emakeele kursus" materjal. Tartu ülikool, 2009. Vaadatud http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6bun#euni_repository_10895 (19.06.2010)
2. Lindström, Liina. E-kursuse "Eesti keele korpuste praktika" materjalid. Tartu ülikool, 2009. vaadatud http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=672o#euni_repository_10895 (19.06.2010)
3. Tarvas, Mari. E-kursuse "Sissejuhatus kirjandusteadusesse" materjalid. TLÜ 2009. Vaadatud http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=5z48#euni_repository_10895
Kõik need tööd on litsentsi all Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License
Niisiis leidsin kasulikku küll ja ka need on vabalt kasutatavad materjalid (ei tohi vaid äri teha ega muuta) nagu Koolielus ja LeMillis.

6. nädal: allikakriitika ja autoriõigused - praktiliselt

Ülesanded
Allikakriitiline lähenemine: tuua blogis välja mõni olukord, kus ise olen allika õigsuse hindamisel eksinud.
Allika õigsuse hindamisel ei ole ma vist eksinud, ma vist pole julgenudki kasutada midagi, mille õigsuses võiksin kahelda.
Autoriõigused:
a) leida avatud sisulitsentsiga illustratsioon, mis sobiks kasutamiseks viimase õppematerjali juures,

b) lisada oma ajaveebi illustratsiooni aadress ja korrektselt vormistatud viide illustratsioonile (viitamissüsteemi võib ise valida, näiteks APA),
aadress: http://commons.wikimedia.org/wiki/File:South_Estonian_language_area.jpg
viide: vaat sellega olen täitsa hädas. On mingi user Koryakov Yuri, kommentaariks on pandud, kus see pilt on avaldatud: Map of South Estonian language area. Made by en-user:Võrolang (Sulev Iva). Aga sealt ei nähtu autorit. Ja ma ei hakkagi uut pilti otsima, katsuks selle loo ära lahendada.


c) märkida, millise litsentsiga on illustratsioon avaldatud ning kas see seab mingeid nõudmisi sellele, mis litsentsiga peaksin oma õppematerjali avaldama.
Illustratsioon on avaldatud Creative Commons Attribution ShareAlike 3.0 litsentsiga. See lubab mul seda pilti jagada ja muuta, aga pean viitama ja jagama samasuguse või ühilduva litsentsiga.

6. nädal: allikakriitika ja autoriõigused

Kuuendal nädalal keskendume kahele teemale: esiteks allikakriitiline lähenemine ning teiseks autoriõigused ja avatud sisulitsentsid.
Materjal: http://viitamiskursus.wordpress.com/2010/05/18/kuues-nadal-allikakriitika-ja-autorioigused/
Allikakriitika on uurimismeetod, mille eesmärgiks on hinnata allika usaldusväärsust kasutamiskõlblikkust.
Vikipeedia toob Skandinaavia ajaloolaste Olden-Jørgenseni ja Thuréni põhjal välja järgmised allikakriitilise lähenemise põhimõtted:

• Inimeste poolt loodud allikad võivad olla reliktid e. jäänused (näiteks sõrmejälg) või narratiivid e. jutustused (näiteks kiri). Reliktid on rohkem usaldusväärsed allikad kui narratiivid.
• Allikas võib olla võltsitud või rikutud, kindlad tõendid allika originaalsuse kohta tõstavad selle usaldusväärsust.
• Mida lähemal on allikas sündmusele, mida selle abil kirjeldada soovitakse, seda enam võib allikat usaldada.
• Esmased allikad, mis põhinevad originaalinfol, on usaldusväärsemad kui teisesed allikad, mis põhinevad algallikatel. Teisesed allikad on omakorda usaldusväärsemad kui kolmandased allikad jne.
• Kui mitmed teineteisest sõltumatud allikad sisaldavad sama infot, tõstab see info usaldusväärsust.
• Allika tendentslikkus on selle motivatsioon pakkuda kallutatud infot. Tendentslike allikate kasutamist tuleb vältida või tasandada ka teisele poolele kallutatud allikate kasutamisega.
• Kui on võimalik näidata, et tunnistajal või allikal puudub motivatsioon tendentsliku info edastamiseks, tõstab see allika usaldusväärsust.

Interneti-vanasõna: Internetis ei tea keegi, et sa oled koer. Sellega viidatakse veebikeskkonnas levinud anonüümsuse kuritarvitamisele ja identiteedivargustele. Seega, isegi kui Internetis avaldatud tekstil on juures autori nimi, tasuks kriitiliselt hinnata selle teksti vastavust märgitud autori teiste tekstide ja seisukohavõttudega.

Autoriõiguste ja avatud sisulitsentsidega olen varem juba tutvunud ja nüüd õpetan neid ka teistele, olen koostanud ja avaldanud matejale, viimati tegin just LeMilli selleteemalise kogumiku. Aga alati on midagi juurde õppida või veel rohkem selgeks saada.