8. nädal: õpiobjektid – praktiliselt

Selle nädala ülesandeks on leiada õpiobjektide repositooriumidest 3 oma valdkonna õpiobjekti ja viidata neile vastavalt APA viitamissüsteemile. Õpiobjekte otsides pöörata tähelepanu ka litsentsidele. Kas teie valdkonnas leidub avatud sisulitsentsiga õppematerjale? Kui jah, siis millist litsentsi need põhiliselt kasutavad?
Selle nädala teemaga olen päris hästi kursis, sest õpetan seda Tiigrihüppe KooliMilli kursusel teistelegi.
Olen kasutanud Koolielu ja LeMilli nii õppematerjalide otsimiseks kui ka juhendanud neisse tehtavaid töid, kiidan mõlemat. E-õppe Arenduskeskuse repositooriumit ei ole kasutanud, sest olen põhikooli õpetaja. Miksikest kasutasin esimestel õpetaja-aastatel 7-8 aastat tagasi, ega siis muud vist veel olnudki. Enam ma seda ei kasuta, sest ei pea usaldusväärseks: materjalides on palju vigu ja autoriõiguste kaitsmisega ei pruugi ka kõik korras olla.
Otsisin siis e-õppe arenduskeskuse materjale, ehk on siiski midagi huvitavat. Ja oligi.
1. Kuningas, Kristi. E-kursuse "Korrektse emakeele kursus" materjal. Tartu ülikool, 2009. Vaadatud http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6bun#euni_repository_10895 (19.06.2010)
2. Lindström, Liina. E-kursuse "Eesti keele korpuste praktika" materjalid. Tartu ülikool, 2009. vaadatud http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=672o#euni_repository_10895 (19.06.2010)
3. Tarvas, Mari. E-kursuse "Sissejuhatus kirjandusteadusesse" materjalid. TLÜ 2009. Vaadatud http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=5z48#euni_repository_10895
Kõik need tööd on litsentsi all Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License
Niisiis leidsin kasulikku küll ja ka need on vabalt kasutatavad materjalid (ei tohi vaid äri teha ega muuta) nagu Koolielus ja LeMillis.

8. nädal: õpiobjektid

Selle nädala ülesanne on õpiobjektide otsimise ja kasutamise kohta.
Õpiobjekte saab otsida repositooriumitest ja referatooriumitest.
Näiteid eestikeelsete kohta:
Koolielu (http://koolielu.ee/pg/waramu/) on Tiigrihüppe Sihtasutuse hallatav haridusportaal, mis sisaldab muuhulgas üldhariduskoolidele mõeldud õppematerjale. Tehniliselt on tegemist nii repositooriumi kui ka referatooriumiga. Kõik õppematerjalid on varustatud detailsete metaandmetega, mis lihtsustavad nende sirvimist ja otsingut. Oluline osa õppematerjalidest on avaldatud erinevate Creative Commons litsentside alusel. Koolielu õppematerjalide repositoorium töötab Tallinna Ülikoolis loodud Waramu repositooriumitarkvara baasil.
e-Õppe Arenduskeskuse repositoorium (http://www.e-ope.ee/repositoorium) sisaldab kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste õppejõudude poolt koostatud õppematerjale. Suur osa seal kirjeldatud õppematerjalidest on avaldatud Creative Commons litsentside alusel.
Teistest Eesti õppematerjalide kogudest väärivad äramainimist Miksike(http://www.miksike.ee/) ja LeMill (http://lemill.net). Miksike sisaldab suurt hulka e-lehti, millest oluline osa on loodud aastate eest ning pole korralike metaandmetega kirjeldatud. LeMill keskkonna loojad ei liigita LeMill keskkonda repositooriumide alla, kuid sellegipoolest sisaldab see keskkond üle 1800 eestikeelse õppematerjal, mis on varustatud nende sirvimist ja otsimist võimaldavate metaandmetega.

Õpiobjektide repositooriumite ja referatooriumite täielik lugemismaterjal on siin: http://lemill.net/content/webpages/opiobjektide-repositooriumid-ja-referatooriumid

Jännis

Olen praegu jännis. See nädalavahetus kulub eksamitööde parandamisele.
Videokonverentsil ei saa jälle osaleda, sest koolian sel ajal.

7. nädal: teadusartiklite andmebaaside kasutamine

Selle nädala kodutöö kahes versioonis:

• Need, kel on võimalik pääseda ligi teadusartiklite tasulistele andmebaasiteenustele (nt. TLÜ või TÜ raamatukogudes), võiksid kasutada EBSCO Host või ScienceDirect andmebaasi, leidmaks viis erinevat teadusartiklit teid isiklikult huvitaval uurimisteemal ajavahemikust 2000-2010. Kui teil puudub mingi konkreetne teid huvitav uurimisteema, siis võiksite otsida artikleid personaalsete õpikeskkondade teemal (“personal learning environments”, mitmest sõnast koosnev otsingufraas on hea panna jutumärkide vahele). Abi teenuste kasutamiseks leiate ülikooli raamatukogu veebilehelt.
• Need teie seast, kel puudub juurdepääs tasulistele andmebaasiteenustele, teeksid sama ülesande, kasutades tasuta teenuseid nagu Google Scholar ja CiteSeerX.

Postitage oma blogisse nii korrektsed viited leitud artiklitele kui ka lühike refleksioon otsingu protsessist, tekkinud probleemidest ja lahendustest.

Otsisin Google Scholarist: educational needs
1. Gathercole, S., &amp Pickering, S. Working memory deficits in children with special educational needs. British Journal of Special Education, 28(2), 89–97. Published Online: 6 Jan 2003. vaadatud http://www3.interscience.wiley.com/journal/118985395/abstract?CRETRY=1&SRETRY=0 (25.05.2010)
Siis avastasin, et võib ka eesti keelt kasutada ja otsisin erivajadused
2. Kukk, K. Õpetaja töö representatsioon 2008. aasta Postimehes ja Õpetajate Lehes. Bakalaurusetöö, Tartu 2009. Vaadatud http://74.125.155.132/scholar?q=cache:7iaJedoimewJ:scholar.google.com/+erivajadused+&hl=en&as_sdt=2000 (19.06.2010)
3. Mutso, I. Possibilities of Further Studies for Students of Special Education Schools in Vocationalschools in Estonia. Tallinn 2006. Vaadatud http://viitamiskursus.wordpress.com/2010/05/25/seitsmes-nadal-teadusartiklite-andmebaaside-kasutamine/ (19.06.2010)
Rohkem ei otsinud, sest ei olnud eriti palju materjale. Aga tean nüüd, kust võib otsida.

6. nädal: allikakriitika ja autoriõigused - praktiliselt

Ülesanded
Allikakriitiline lähenemine: tuua blogis välja mõni olukord, kus ise olen allika õigsuse hindamisel eksinud.
Allika õigsuse hindamisel ei ole ma vist eksinud, ma vist pole julgenudki kasutada midagi, mille õigsuses võiksin kahelda.
Autoriõigused:
a) leida avatud sisulitsentsiga illustratsioon, mis sobiks kasutamiseks viimase õppematerjali juures,

b) lisada oma ajaveebi illustratsiooni aadress ja korrektselt vormistatud viide illustratsioonile (viitamissüsteemi võib ise valida, näiteks APA),
aadress: http://commons.wikimedia.org/wiki/File:South_Estonian_language_area.jpg
viide: vaat sellega olen täitsa hädas. On mingi user Koryakov Yuri, kommentaariks on pandud, kus see pilt on avaldatud: Map of South Estonian language area. Made by en-user:Võrolang (Sulev Iva). Aga sealt ei nähtu autorit. Ja ma ei hakkagi uut pilti otsima, katsuks selle loo ära lahendada.


c) märkida, millise litsentsiga on illustratsioon avaldatud ning kas see seab mingeid nõudmisi sellele, mis litsentsiga peaksin oma õppematerjali avaldama.
Illustratsioon on avaldatud Creative Commons Attribution ShareAlike 3.0 litsentsiga. See lubab mul seda pilti jagada ja muuta, aga pean viitama ja jagama samasuguse või ühilduva litsentsiga.

6. nädal: allikakriitika ja autoriõigused

Kuuendal nädalal keskendume kahele teemale: esiteks allikakriitiline lähenemine ning teiseks autoriõigused ja avatud sisulitsentsid.
Materjal: http://viitamiskursus.wordpress.com/2010/05/18/kuues-nadal-allikakriitika-ja-autorioigused/
Allikakriitika on uurimismeetod, mille eesmärgiks on hinnata allika usaldusväärsust kasutamiskõlblikkust.
Vikipeedia toob Skandinaavia ajaloolaste Olden-Jørgenseni ja Thuréni põhjal välja järgmised allikakriitilise lähenemise põhimõtted:

• Inimeste poolt loodud allikad võivad olla reliktid e. jäänused (näiteks sõrmejälg) või narratiivid e. jutustused (näiteks kiri). Reliktid on rohkem usaldusväärsed allikad kui narratiivid.
• Allikas võib olla võltsitud või rikutud, kindlad tõendid allika originaalsuse kohta tõstavad selle usaldusväärsust.
• Mida lähemal on allikas sündmusele, mida selle abil kirjeldada soovitakse, seda enam võib allikat usaldada.
• Esmased allikad, mis põhinevad originaalinfol, on usaldusväärsemad kui teisesed allikad, mis põhinevad algallikatel. Teisesed allikad on omakorda usaldusväärsemad kui kolmandased allikad jne.
• Kui mitmed teineteisest sõltumatud allikad sisaldavad sama infot, tõstab see info usaldusväärsust.
• Allika tendentslikkus on selle motivatsioon pakkuda kallutatud infot. Tendentslike allikate kasutamist tuleb vältida või tasandada ka teisele poolele kallutatud allikate kasutamisega.
• Kui on võimalik näidata, et tunnistajal või allikal puudub motivatsioon tendentsliku info edastamiseks, tõstab see allika usaldusväärsust.

Interneti-vanasõna: Internetis ei tea keegi, et sa oled koer. Sellega viidatakse veebikeskkonnas levinud anonüümsuse kuritarvitamisele ja identiteedivargustele. Seega, isegi kui Internetis avaldatud tekstil on juures autori nimi, tasuks kriitiliselt hinnata selle teksti vastavust märgitud autori teiste tekstide ja seisukohavõttudega.

Autoriõiguste ja avatud sisulitsentsidega olen varem juba tutvunud ja nüüd õpetan neid ka teistele, olen koostanud ja avaldanud matejale, viimati tegin just LeMilli selleteemalise kogumiku. Aga alati on midagi juurde õppida või veel rohkem selgeks saada.

4. nädal: viidete haldamise vahendid - praktiliselt

Selle nädala ülesanded:

• Paigalda enda arvutile 1 viidete haldamise programm ning tutvu selle võimalustega.
• Registreeru 1 veebipõhise viidete haldamise keskkonna kasutajaks ning tutvu nende võimalustega.
• Kirjuta ajaveebi sissekanne, milles kirjeldad enda kogemusi katsetatud vahenditega ning tood välja enda eelistused.

Laadisin endale Mendeley ja ka registreerusin Mendeleysse: http://www.mendeley.com/profiles/piret-joalaid/

Hakkasin päris usinasti proovima ja tundub, et sobib täitsa. Muidugi eelistaksin eestikeelset juhendit, seda mõeldes ka oma koolitatavate peale, kes ei oska sageli niigi palju ingliskat kui mina.
Sellega seoses tekkis küsimus, kuhu sisestada oma raamatud, kas ehk ka Mendeleysse? Proovisin kunagi BookHunterit, aga see kustutas ükskord mu andmed kõik ära ja rohkem ei proovinud. Praegu on mu raamatute nimekiri sisestatud Google Docsi, nii saan kas või raamatupoes vaadata, mis juba on olemas ja mis mitte. 
Muid variante ei proovinudki seekord.
Üle-eelmisest nädalast kasutan ka Diigot rohkem, ju on pakutuist mulle parim.

4. nädal: viidete haldamise vahendid

Lugemismaterjal: http://lemill.net/content/webpages/viidete-haldamise-vahendid
Ülesanded:
paigaldada oma arvutile üks viidete haldamise tarkvara (Mendeley, Zotero, …) ning liituda ühe veebipõhise keskkonnaga, mis võimaldab veebiviiteid hallata (Mendeley, CiteULike, …). Seejärel kirjutada oma katsetuste põhjal ajaveebisissekanne, tuues välja proovitud vahendite head ja vead.
Lugemismaterjalist:
Kõik teadustekstidega kokku puutuvad inimesed jõuavad varem või hiljem olukorrani, kus suurt hulka allikaid on vaja kuidagiviisi hallata. Ühe artikli või töö kirjutamisel võib koguda viited dokumendi lõppu, kuid suure viidete hulga korral selline lahendus enam hästi ei toimi. Enne vastavate arvutiprogrammide olemasolu kasutati viidete haldamiseks sageli raamatukogude eeskujul kataloogikaarte.

3. nädal: viitamissüsteemid ja viitekirjete vormistamine – praktiliselt

Ülesanded - paras pähkel
1. APA viitamissüsteemile vastavad viitekirjed järgmistele allikatele: 

• Vabalt valitud raamat: Hanko, U. & Liiv, G. (1998). English-Estonian Dictionary of Idioms. Tallinn: Valgus. Mulle ei meeldi &-märk vahel ja et pealkiri on kursiivis, eesti k kirjutatakse pealkirjad muidu jutumärkidesse.
• Amazonis müügil olev raamat: Wolcott, H, F. (2009). Writing Up Qualitative research. Sage Publications. (Vt siit) Linna ei osanud välja lugeda.
• Vabalt valitud artikkel ajakirjast eLearning Papers: Torrisi, G. &  Piangerelli, S. (2010, April 23). How new technologies can help with 'invisible disabilities'. eLearning Papers, 19 (Vt siit) Lk-numbreid ei osanud leida ja tundus, et artiklil käib kursiivis hoopis väljaande nimi, mitte artikli pealkiri. DOI-d ei osanud ka leida.
• Vabalt valitud konverentsiartikkel CMC 2008 konverentsilt: Austin, V. D. (2008) Visualing grammar. In Third International Conference on Concept Mapping Tallinn, Estonia & Helsinki, Finland. Sellega jäin lootusetult hätta, ehk ka seetõttu, et mu inglise keel pole eriti kiita.
• Vabalt valitud ajaveebipostitus: Sild, M. (2010, Mai 1). Kogu tõde sõnapilvedest. Retrieved from  http://iktkeeleope.blogspot.com/2010/05/kogu-tode-sonapilvedest.html (1.05.2010) Eestikeelne postitus, aga kasutasin ingliskeelset viitamist? Hm.
• Vabalt valitud elektrooniline õppematerjal: Porkon, I. (2009). Lehte Hainsalu, veebileht. URL:  http://lhainsalu.weebly.com/index.html (1.05.2010)

2. Parandasin vead järgmises viitekirjes:
Väljataga, T., Pata, K., Laanpere, M., Kaipainen, M. (2008). Theoretical Framework of the iCampFolio – New Approach to Comparison and Selection of Systems and Tools for Learning Purposes. In Proceedings of EC-TEL conference. LNCS: Springer. Ma ei saa suurt midagi aru peale autorite ja pealkirja, ülejäänuga olen ummikus. Springer on mingi veebileht vist? 
3. Juhul kui teie õppeasutuses on välja töötatud kirjalike tööde vormistamise juhend, siis võrrelge selle juhendi viitekirjete vormistamise osa APA, MLA ja Chicago viitamisstiilidega. Millisele viitamisstiilile teie õppeasutuse juhend kõige lähemal on?
APA stiil tundub kõige võõram, MLA ja Chicago on justkui sarnased ja tuttavamad: 
APA – Perenimi, E. (aasta). Pealkiri. Avaldamiskoht: Kirjastus.
MLA – Perenimi, Eesnimi. Pealkiri. Avaldamiskoht: Kirjastus, aasta. Liik?
Chicago – Perenimi, Eesnimi. Pealkiri. Avaldamiskoht: Kirjastus, aasta.
Aga tegelikult tahaksin hoopis mingit eestipärast juhendit, sest mul on rohkem eestikeelsete asjadega tegemist.
Meie koolis on tagasihoidlikud nõudmised, sest ka tööd on tagasihoidlikud (tasandusklassid): 

• Kasutatud kirjanduse loetelus esitatakse teose autor, pealkiri ja ilmumisaasta. Internetist võetud materjali puhul link.
• Kirjeid ei nummerdata, esitatakse tähestikjärjestuses.

Kokkuvõtteks jäi see asi mulle üsna segaseks, kuigi tegelesin sellega peaaegu pool päeva.

3. nädal: viitamissüsteemid ja viitekirjete vormistamine

Lugemismaterjal on siin.
Ülesanded 

1. Koostage APA viitamissüsteemile vastavad viitekirjed järgmistele allikatele:
   
   * Vabalt valitud raamat teie raamaturiiulist.
   * Amazonis müügil olev raamat (viitekirje koostamisel kasutage Amazonis raamatu kohta avaldatud infot).
   * Vabalt valitud artikkel ajakirjast eLearning Papers.
   * Vabalt valitud konverentsiartikkel CMC 2008 konverentsilt.
   * Vabalt valitud ajaveebipostitus.
   * Vabalt valitud elektrooniline õppematerjal.
2. Parandage vead järgmises viitekirjes:
Väljataga T; Pata K; Laanpere M; Kaipainen M (2008) "Theoretical Framework of the iCampFolio – New Approach to Comparison and Selection of Systems and Tools for Learning Purposes". In: Proceedings of EC-TEL conference, LNCS. Springer.
3. Juhul kui teie õppeasutuses on välja töötatud kirjalike tööde vormistamise juhend, siis võrrelge selle juhendi viitekirjete vormistamise osa APA, MLA ja Chicago viitamisstiilidega. Millisele viitamisstiilile teie õppeasutuse juhend kõige lähemal on?

Endale lisaks

Nimi-aasta viitamissüsteemide korral on viited töö tekstis ümarsulgudes. Viide algab autori perekonnanimega, millele järgneb ilmumisaasta ja lehekülje number. Kasutatud kirjanduse loetelu järjestatud autorite perekonnanimede järgi. Numbriviitamissüsteemide puhul tuleb kasutatud kirjanduse loetelu koostada sellises järjekorras, nagu allikaid tekstis esinevad. Tekstis viidatakse kasutatud allikatele järjekorranumbri ja leheküljenumbriga.

APA viitamisüsteem: 

APA 6th ed (otselink PDF allalaadimiseks) - lühikokkuvõte Curtin University of Technology raamatukogu koduleheküljel

The Basics of APA Style - esitlus APA koduleheküljel

MLA viitamissüsteem:

MLA Formatting and Style Guide - lühikokkuvõte Purdue University koduleheküljel (valida vasakust menüüst viidatava allika tüüp)

Chicago viitamisüsteem:

Chicago Manual of Style - lühikokkuvõte Purdue University koduleheküljel (valida vasakust menüüst viidatava allika tüüp)

Abivahendid viitekirjete vormistamiseks

Son of Citation Machine (APA, MLA, Chicago, Turabian)

OttoBib (APA, MLA ja Chicago/Turabian viide raamatu ISBN numbri järgi)

KnightCite (APA, MLA ja Chicago)

Infokirjaoskuse minikursus: http://www.hot.ee/werro24/

2. nädal: folksonoomia ja ühisjärjehoidjatega tutvumine

Võtsin kohe aega ja tegelesin mitu tundi ühisjärjehoidjatega. Olin seda sammu seni kogu aeg edasi lükanud, aga nüüd enam ei pääsenud.
Tutvumine kahe järjehoidjaga: Delicious ja ?.
Olen Deliciouse konto loonud endale juba 2008. aasta märtsis, kuid kasutanud seni vähe. Tean selle häid külgi hästi ja soovitan ning õpetan selle kasutamist alati oma koolitatavatele, samuti jälgin tuttavate-kolleegide ülestähendusi.
Ilmselt oli asi mu laiskuses või enda kättevõtmatuses ja selles, et kasutan Safari brauserit ega viitsinud seetõttu uurida, kuidas seal seda mugavat kasutada. Täna otsisingi üles, kuidas Safarisse Deliciouse nuppu lisada. Uurisin mis uurisin, aga valmis sain. Ja kui nüüd ära ei unusta, hakkan usinalt kasutama. Olen seda muidugi sada korda lubanud :-)
Minu Delicious: http://delicious.com/pirta

Ülejäänud asjadega hakkasin tutvuma alt üles:
Diigo.com – meeldis. Regasin: http://www.diigo.com/user/pirta2. Tundub, et sinna sai ka teksti panna, mitte ainult linki, aga ma ei proovinud seda veel.
Blinklist.com – siin meeldis mulle see, et linke saab kataloogidesse jagada. Regasin: http://www.blinklist.com/pirta
Clipmarks – sellel sai spetsnuppu panna ainult Firefoxi ja IE brauserisse, sestap rohkem ei süvenenud, kuigi regasin sinna ka.
Faves.com – see täitsa meeldib. Regasin kasutajaks: http://faves.com/users/pirta ja panin ühe lingi. Veel ei oska aru saada, miks peaksin valima selle.
StumbleUpon – sellest ei oska ma midagi veel arvata. Regasin kasutajaks, aga ei oska midagi peale hakata, ma ei saa inglise keelest nii hästi aru, et miskit asjalikku seal teha.

Niisiis tutvusin kõigiga, aga pealiskaudselt.

Mida siis lõpuks valida? Seda ma küll ei oska praegu öelda.

2. nädal: folksonoomia ja ühisjärjehoidjad

Teise nädala ülesanded:
* tutvuda kahe sotsiaalse järjehoidjaga. Üks nendest võiks olla Delicious ja teine mõni selle konkurentidest,
* registreeruda Delicious ja ühe teise ühisjärjehoidja kasutajaks ja tutvuda mõlema keskkonna võimalustega,
* kirjutada oma ajaveebi sissekanne: võrrelda Delicious ja tema konkurendi võimalusi ja tuua välja oma eelistused.
(Selle kursusega seotud linkide jagamiseks võib kasutada märksõna viitamiskursus.)
Lugemismaterjal on siin.


Huvitav, missugune järjehoidja sobiks kõige paremini Macile?

• Diigo.com
• Blinklist.com
• Clipmarks
• Faves.com
• StumbleUpon

1. nädal: vastused viitamisküsimustele

Ülesanded viitamise kohta
1. Palu ühel oma kooli üliõpilasel ja ühel õppejõul oma sõnadega seletada, miks on viitamine oluline.
Meil on põhikool ja meie õpetajad vastasid nii:
* Viitamine on oluline, sest huvipakkuva teema puhul saan ise algmaterjaliga tutvuda ning juurde lugeda.
* Viitamine on oluline, sest kasutades teise inimese mõtet, on aus seda ka mainida. Vastasel korral on see peaaegu vargus.
* Iga kirjutis on kellegi intellektuaalne omand. Ilma viitamiseta võib nimetada seda varguseks, mis on karistatav.
* Oluline, et leitaks algallikad üles.
* Kindlasti oluline veel selleks, et ei arvataks, et kirjutaja ise kõik välja mõtles.
* Viitamine on oluline sellepärast, et mõnikord jääb tekst või seletus lisaselgituseta arusaamatuks ja vajalik on lisateave, kirjalikus tekstis tähendab see enamasti ka viidatava autori ja/või muu allika märkimist. Viitamise all võibki kitsamalt mõista just seda autorsuse märkimist, mis on väga oluline õiguslikust aspektist, aga hõlbustab ka suurema huvi tekkimisel konkreetse teema algallikate juurde pöördumist.
Meie kooli 9. kl õpilased vastasid nii:
* Siis saab teada, kust see materjal võetud on, kust see kirjutatud on.
* Muidu see, kes loeb, ei tea, kust kohast mingi lause või tsitaat on võetud.
* kuna lõpus on hea värske teada, millest lugesid. Muidu on juba meelest läinud.

2. Leia veebist üks korrektselt algallikatele viitav õppematerjal ja üks mittekorretselt viitav õppematerjal. Mis on mittekorrektselt viitava materjali puudused?
Tuulasin veebis päris kaua ega leidnudki korrektselt viidatud õppematerjali. Maksimaalselt viidati nii, nagu selles lühendamise esitluses. Teisel slaidil on ainult märge, et on kasutatud Annika Kilgi ja Viivi Maansoo õpikut “Keeleviit”, aga puuduvad muud andmed (väljaandmise aeg, koht, aasta jms). Esitluse autori kohta pole ka muud kui ainult nimi (ei ametit, aega ega muud).
Need ongi tüüpilised puudused.

3. Millised nõudmised sead Sa oma üliõpilastele kirjalike tööde vormistamiseks ja viitamiseks? Kas Sinu õppeasutuses on kehtestatud üldised tööde vormistamise ja viitamise nõuded?
Meil on kirjalike tööde vormistamise kord kooli kodulehel.

Puudusin videokonverentsilt

Kahjuks ei saanud videokonverentsil osaleda, sest koolitasin Tallinna koolide õpetajaid – rääkisime koostööprojektidest (DigiTiigri IX moodul).
Eelmisel e-kursusel ei õnnestunud mul ka kummalgi korral videoühenduses olla.

1. nädal

Esimese nädala ülesandeks on:
- oma ajaveebi loomine – loodud
- enesetutvustuse postitamine – uut veel pole
- nädala lugemismaterjaliga ja ülesannetega tutvumine ning selle põhjal sissekande tegemine
Kuna olen suhteliselt palju (tavaõpetaja kohta) uurinud autoriõigustega seonduvat, siis jagan veidike ka viitamist, aga selge on see, et siit kursuselt on mul kindlasti palju juurde õppida.
Kunagi töötasin kirjastuses, siis puutusin sealgi viidete vormistamisega kokku, ent sellest on aastaid mööda läinud.
Viimati viitasin ise, kui tegin Andrase lõputööd ja kirjutasin ühe artikli Haridusse, varsti tuleb selle teemaga tegeleda siis, kui hakkan tõesti üht õpikut kirjutama-koostama (kui ikka õnneks läheb).
Kümme käsku olid väga toredad!

Alustan uut e-kursust

Kursus "Töö allikatega, viitamine ja viidete haldamine e-õppes". 

Tutvustusest

See kursus toimub ajaveebipõhise kursusena, kus igal kursuslasel on oma ajaveeb. Nädala ülesande põhjal tehakse sissekanne oma ajaveebi, mida kursuse läbiviijad ja teised kursuslased kommenteerida saavad.

http://beta.wikiversity.org/wiki/Töö_allikatega,_viitamine_ja_viidete_haldamine_e-õppes

Aitäh!

Tuhat tänu, Hans, suurepärase kursuse eest!

Suur aitäh ka teile, armsad kursusekaaslased, uute ideede ja toetavate kommentaaride eest!

Oli hästi tore ja sain jälle palju targemaks! 

Viimane videokonverents

Jälle ei jõudnud osaleda - tegin puutetahvilkoolitust klassiõpetajatele.

10. nädal: kokkuvõtted ja tagasiside

Mida uut sellel kursusel õppisin?

Nii teoreetilisi kui ka praktilisi asju. Teoreetilise poole pealt (ehkki need on seotud ka praktikaga) oli hea värskendada ja uuendada teadmisi autoriõiguste kohta ja tutvuda põhjalikumalt sisulitsentsidega. Praktilise poole pealt vaatasin veel kord LeMilli, millega ma ei ole siiski ikka veel midagi peale hakanud. Täiesti uued asjad olid Wikibooks ja Netvibes (Pagesflakesi kaudu).
Kui palju kulus nädalas keskmiselt kursuse tegemiste peale aega?

Seda ei oska küll täpselt öelda. Oleksin tahtnud rohkem kulutada, aga oma osa võttis ka andragoogikakursusel õppimine.
Mis mulle kursuse juures kõige rohkem meeldis?

E-õpe. Sain rahulikult endale sobival ajal askeldada. Tagasiside, kuigi napp. Toredad kursusekaaslased, kellelt sain palju ideid ja nippe. Materjalide mitmekesisus.
Mida tuleks järgmine kord teisiti teha?

Ei oska praegu midagi muuta.
Milliste teemade kohta oleks põhjalikumaid õppematerjale vaja?

Ka seda ei tea öelda, sest ausalt öelda on mul mõne materjaliga veel põhjalikumalt tutvumata. 

Selle nädala videokonverentsi aeg: neljapäev, 7. mai kell 19.00-20.00. 

Ei pruugi mulle sobida, pean koolitust tegema.

8. nädal: avatud õpikeskkond - ülevaade

Slideshare

Kasutaja paar aastat. Kuna ma PowerPointe ei tee (kasutan esitlusteks Notebook-tarkvara), siis panen sinna pdf-e, viimati oma andragoogikakursuse lõputöö.
Minu SlideShare'i materjalid on siin.
Scribd

Ei ole veel tutvunud

Delicious
Olen kasutanud vähe, üritan hakata rohkem kasutama.

Minu Deliciouse materjalid on siin.
Pageflakes või Netvibes

Pageflakes on ingliskeelne, sestap ei hakanud kasutama, uurisin küll.

Netvibesi hakkasin kasutama selle kursuse ajal iseenda tarbeks, avalikku lehte pole teinud. Panin sinna kokku need blogid, mida jälgin, ja iseenda blogid, et kiiremini kätte saada, veel netilehekülgi ja ühe oma õpilaste võistlusvideo, mida nad ei lubanud veel avalikustada.

SkyDrive

Tutvusin ka SkyDrive faililaoga. Hea on see, et see on eestikeelne, ja see, et saab laadida Notebooki faile (neid muidu päris igale poole ei saa). Seal on veel igasuguseid võimalusi, aga ei jõudnud veel uurida.

8 nädal: veeb 2.0 vahendite kasutamisest

Milliseid Veeb 2.0 vahendeid olen senini õppetöös kasutanud?

Blogger

Wikispaces

Pbwiki

GoogleDocs

Netvibes

NetNewsWire Life

Delicious

Skype

Toru.ee

Neid on tegelikult hulga rohkem, ei ole jõudnud täiendada
Mida kasutaksin, kui peaksin kokku panema terve Veeb 2.0 vahenditel põhineva kursuse?

Blogger

Wiki

SkyDrive

Skype
Kas mul on kogemust suletud õpikeskkonna (Moodle, IVA, VIKO jne) kasutamisel?

Jah.

Moodle'it kasuta(si)n ETKA Andrases õppides.

IVAt kasutan Tiigrihüppe SA koolitajana.

VIKOt kasutan põhikooli õpetajana.
Millised on Veeb 2.0 vahenditel põhineva avatud õpikeskkonna puudused?

Ehk vast hästi kiire muutumine. Õhtul on ühtemoodi, hommikul juba teistmoodi. Mõned keskkonnad võivad ka ära kaduda.

8. nädal: avatud õpikeskkond

Selle nädala ülesanne on osaliselt praktiline ja osaliselt teoreetiline. Praktilise poole pealt peaks tutvuma järgmiste keskkondade võimalustega:
SlideShare
Scribd
Delicious
Pageflakes või Netvibes
Ajaveebisissekanne võiks koosneda kahest osast. Esiteks lühiülevaade ülalmainitud keskkondadega tutvumisest. Teine pool võiks keskenduda avatud õpikeskkonna ja Veeb 2.0 vahendite kasutamisele õppetöös. Mõned küsimused mõttelennu algatamiseks:
Milliseid Veeb 2.0 vahendeid olen senini õppetöös kasutanud?
Mida kasutaksin, kui peaksin kokku panema terve Veeb 2.0 vahenditel põhineva kursuse?
Kas mul on kogemust suletud õpikeskkonna (Moodle, IVA, VIKO jne) kasutamisel?
Millised on Veeb 2.0 vahenditel põhineva avatud õpikeskkonna puudused?

Personaalsed õpikeskkonnad.

7. nädal: liikuvad pildid

Minu videod on muidu Torus, aga need vist ei loe?

6. nädal: helisev muusika

Tegemist tuleb iTunesi ja VoiceThreadiga. 

Õnneks on mul iTunes juba olemas ja olen sellega ka veidi tegutsenud. Vahva, et tutvume ka podcastiga, kodus sai sellest just räägitud, aga süveneda ei jõudnud.

VoiceThread on ka tuttav, seda olen teistelegi õpetanud ja mu lubatud maht on juba täis, peaks juurde hankima.

Kuni ma päris õiget ülesannet ei ole jõudnud teha, olgu siin üks väga algeline proovitöö. Tegin selle PowerPointi õpetamise kursuse tarvis möödunud jõulude aegu, mil kasutasin esimest korda uut läpakat ja veebikaamerat. Tekst on peale loetud esimesel korral, ei hakanud midagi parandama ega lihvima. 
http://voicethread.com/share/302833

5. nädal: kodutööde järeletegemine - jännis

Olen oma asjadega jänni jäänud, sest kvalifikatsioonikursus tahab lõpetamist, aga küll ma saan e-kursusega ka ükskord toime.